Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
Pindala: 6,6haKaldajoone pikkus: 994m
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.6488889
Long: 26.8763889
Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
Jõgevamaal, Saare vallas, Pedassaare küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguPindala 6,6 ha, kaldajoon 994 m, pikkus 390 m, laius 250 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6504530 | 58°38'54" N |
| Y | 666933 | 26°52'34" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Jõemõisa järvest ligikaudu 2 km idas Sõeru metsades asetsev 7,1 ha suurune veekogu. Kõrgus meretasemest 43,7 m. Järv on erakordselt madalaveeline (suurim sügavus idakalda juures 0,6 m), aga kerge lood vajub lendmudas kergesti 2,5 m sügavusele. Järve kõrval on õõtsikus 1 m sügavune järvega ühenduses olev veesoon. Tuntud hüdrobioloog M. zur Mühlen, kes pidas järve üheks huvitavamaks omaaegsel Liivimaal, sai järve vee sügavuseks 3 jalga (umbes 90 cm). Veepeeglit ümbritseb keskmiselt paarikümne meetri laiune õõtsikuriba. Kaugemal piirab järve raba, mis eemal asendub metsaga.
Järve põhja katab paks, pealt rohekas (sügavamal oran¾i värvusega) gaasirikas mudakiht, mis on tekkinud peamiselt vetikatest. M. zur Mühlen on saanud mudakihi paksuseks 21 jalga (6,3 m).
Särgjärv toitub sademetest, soo- ja allikaveest. Väljavooluks on Särgjärve lõunakaldalt laudtammiga suletud oja, mis viib vee Kaiu järve suubuvasse Alajõkke.
Särgjärve rohekaskollane vesi on põhjani läbipaistev. Põhjamudast kerkib pidevalt üles gaasi- (arvatavasti metaani-) mulle. Talvine re¾iim on ebasoodus; üsna sageli jääb järv ummuksile.
Veetaimestik järves peaaegu puudub, planktonit samuti vähe. M. zur Mühlen mainib järvekäsna. Kalastik koosneb peamiselt särjest ja kogrest, leiduvat ka ahvenat ja linaskit. Järvel esineb parte.
Oma eripära tõttu on järv üsna suure teadusliku väärtusega. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/