Saarjärv (Misso Saarjärv)
Saarjärv (Misso Saarjärv)
Võrumaal, Misso vallas, Pulli küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekoguJärvest voolab välja Pulli kraav
Veepeegel 23,8 ha, kaldajoon 2934 m, pikkus 840 m, laius 530 m, keskmine sügavus 2,4 m, suurim sügavus 4,4 m
Veepeegel 23,8 ha, kaldajoon 2934 m, pikkus 840 m, laius 530 m, keskmine sügavus 2,4 m, suurim sügavus 4,4 m
Valgala 4,9 km2
Keskpunkti koordinaadid:
Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2155000
Misso alevikust 2 km põhja pool keset metsa asuv väga sopilise kujuga järv. Ta pindala on 22,5 ha, suurim sügavus (koos ligi 2 m paksuse lendmudaga) on 4,4 m (keskmine sügavus 2,4 m). Saarjärv on kirde-edela suunas pikliku kujuga; läände ja idasse ulatuvad lahesopid, põhjaotsas kaunistab teda metsane saareke. Kaldad on võrdlemisi lausad, enamasti mudased või turbased, läänes ja lõunas ääristatud õõtsikuga. Kõige parem juurdepääs on kirdekaldalt, seal leidub ka ilusat liivast põhja. Enamasti on põhi kaetud paksu lendmudaga ja risustatud roigaste ja rampidega.
Läbivool on nõrk. Vesi on kollakasroheline kuni rohekaskollane, keskmiselt läbipaistev (1,0-2,0 m), põhjani segunev ja soojenev. Talvine gaasire¾iim on tõenäoliselt ebarahuldav.
Taimestikku leidus 1968. ja 1973. a. üsna vähe, samuti ka liike (12). Fütoplankton on järves võrdlemisi vaene. Zooplanktonit on keskmisel hulgal, haruldustena esinevad selles hiidlondik, järve jäme-koodik jt. haruldased liigid. Põhjaloomastik on vaene.
Järves leiduvatest kaladest on kõige arvukamad särg ja ahven; olevat aga ka kokre, haugi, kiiska, linaskit, roosärge, latikat ja viidikat. Vähesel määral esineb jõevähki; pesitsevaid linde pole kohatud. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6390340 | 57°36'49" N |
| Y | 692366 | 27°13'10" E |
Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pehme- ja heledaveeline, rohketoiteline
KKR kood: VEE2155000
Misso alevikust 2 km põhja pool keset metsa asuv väga sopilise kujuga järv. Ta pindala on 22,5 ha, suurim sügavus (koos ligi 2 m paksuse lendmudaga) on 4,4 m (keskmine sügavus 2,4 m). Saarjärv on kirde-edela suunas pikliku kujuga; läände ja idasse ulatuvad lahesopid, põhjaotsas kaunistab teda metsane saareke. Kaldad on võrdlemisi lausad, enamasti mudased või turbased, läänes ja lõunas ääristatud õõtsikuga. Kõige parem juurdepääs on kirdekaldalt, seal leidub ka ilusat liivast põhja. Enamasti on põhi kaetud paksu lendmudaga ja risustatud roigaste ja rampidega.
Läbivool on nõrk. Vesi on kollakasroheline kuni rohekaskollane, keskmiselt läbipaistev (1,0-2,0 m), põhjani segunev ja soojenev. Talvine gaasire¾iim on tõenäoliselt ebarahuldav.
Taimestikku leidus 1968. ja 1973. a. üsna vähe, samuti ka liike (12). Fütoplankton on järves võrdlemisi vaene. Zooplanktonit on keskmisel hulgal, haruldustena esinevad selles hiidlondik, järve jäme-koodik jt. haruldased liigid. Põhjaloomastik on vaene.
Järves leiduvatest kaladest on kõige arvukamad särg ja ahven; olevat aga ka kokre, haugi, kiiska, linaskit, roosärge, latikat ja viidikat. Vähesel määral esineb jõevähki; pesitsevaid linde pole kohatud. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977