Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
Saare järv, ka Saarjärv, Saaremõisa järv
Jõgevamaal, Saare vallas, Saarjärve küla lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu.Pindala 27,4 ha, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 5,6 m, pikkus 790 m, laius 700 m, kaldajoon 2773 m
Valgala 8,5 km2
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6505031 | 58°39'19" N |
| Y | 660371 | 26°45'49" E |
Ida-Eesti vesikond - Peipsi vesikond
Keskmise karedusega, kihistunud; kalgiveeline rohketoiteline
KKR kood: VEE2057300
Jõgeva maakonnas, Järve külast umbes 5 km põhjakirde pool asuv 27 ha suurune järv on tuntud ka Saaremõisa järve ja Saarjärve nime all. Järve suurim sügavus on 5,6 m, keskmine sügavus 4,2 m. Järve ümbritsevad suured kuuse- ja männimetsad, soine heinamaa ja raba. Lõunast ulatub järve ilusa männimetsaga poolsaar, nn. Lustsaar, mis varem on olnud saar ja andnud järvele nime, pärast veetaseme alandamist aga kaldaga liitunud. Lustsaarest jääb lääne poole veel teinegi pisike poolsaar. Kaldad on järve põhja- ja lääneosas kõvad ja liivased, mujal pehmed ja mudased. Järve kirdekaldal, metsvahi talu juures on hea ujumiskoht.
Läbivool toimub praktiliselt ainult suurvee ajal. Vesi on rohekaskollane või kollane, vähe läbipaistev (1,1-1,3 m) ning märgatavalt kihistunud. Taimestikku oli 1951. a. järves keskmiselt, kuid liike rohkesti (25).
Kalastikus leidub rohkesti latikat, särge ja roosärge, esinevad haug, nurg, linask, koger, kiisk, hink ja võib-olla vingerjas. Saare järv kuulub latika-haugi järvede hulka ning võib anda kala kuni 20 kg/ha.
Silmapaistva ilu tõttu on Saare järv võetud looduskaitse alla. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, roosärg, latikas, linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Jõgeva maakonnas, Järve külast umbes 5 km põhjakirde pool asuv 27 ha suurune järv on tuntud ka Saaremõisa järve ja Saarjärve nime all. Järve suurim sügavus on 5,6 m, keskmine sügavus 4,2 m. Järve ümbritsevad suured kuuse- ja männimetsad, soine heinamaa ja raba. Lõunast ulatub järve ilusa männimetsaga poolsaar, nn. Lustsaar, mis varem on olnud saar ja andnud järvele nime, pärast veetaseme alandamist aga kaldaga liitunud. Lustsaarest jääb lääne poole veel teinegi pisike poolsaar. Kaldad on järve põhja- ja lääneosas kõvad ja liivased, mujal pehmed ja mudased. Järve kirdekaldal, metsvahi talu juures on hea ujumiskoht.
Läbivool toimub praktiliselt ainult suurvee ajal. Vesi on rohekaskollane või kollane, vähe läbipaistev (1,1-1,3 m) ning märgatavalt kihistunud. Taimestikku oli 1951. a. järves keskmiselt, kuid liike rohkesti (25).
Kalastikus leidub rohkesti latikat, särge ja roosärge, esinevad haug, nurg, linask, koger, kiisk, hink ja võib-olla vingerjas. Saare järv kuulub latika-haugi järvede hulka ning võib anda kala kuni 20 kg/ha.
Silmapaistva ilu tõttu on Saare järv võetud looduskaitse alla. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, roosärg, latikas, linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977