Otsingu tulemused:
1. Õnne lõhe / Tarkuse lõhe (Iiri mütoloogia)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Blanšeerimine
86. Boreaalne
87. Bottarga
88. Botvinja
89. Briis
90. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
91. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
92. casting
93. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
94. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
95. CIPS
96. Columbia jõgi
97. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
98. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
99. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
100. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
101. Doktor Heintz
102. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
103. Donburi
104. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
105. Ebabootsiad (Parabotia)
106. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
107. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
108. Eesti jõgede loend
109. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
110. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
111. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
112. Elango, Julius
113. Elektriline suitsuahi
114. Elektriraid (Torpedo)
115. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
116. Elistvere järv (Kuru järv)
117. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
118. Emalaev
119. Eppinger
120. Erastvere järv
121. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
122. Erie järve koletis / Bessie
123. Erm Vaike
124. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
125. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
126. Eurütermne
127. Filee
128. Flambeerimine
129. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
130. Folly ranna koletis (globster USAs)
131. Friteerimine (valmistusviis)
132. Fritüür
133. Fritüürõli
134. Funazushi ehk jaapani hapukoger
135. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
136. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
137. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
138. Föön
139. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
140. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
141. Garum ja liquamen
142. Golfi hoovus
143. Gratineerimine
144. Gwamegi
145. Hailiha nimekujud
146. Hainahk
147. Haiuimesupp
148. Hakk-kala
149. Hanija järv
150. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
151. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
152. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
153. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
154. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
155. Harjus (Thymallus thymallus)
156. Hatõss
157. haug 16,21 kg
158. Haug püügikalana
159. Haug toidukalana
160. Haugi kudemine
161. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
162. Heeringahaid (Lamna)
163. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
164. Hernes õngesöödana
165. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
166. Hiina draakon / loong / long / lung
167. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
168. Hiiumaa laiud
169. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
170. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
171. Hingud (Cobitis)
172. Hollandi kaste
173. Holomiktiline veekogu
174. Holotüüp
175. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
176. Hoovus
177. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
178. Hõbekalalised (Argentiniformes)
179. Härjanurme kalakasvandus
180. Hülgepüük
181. Hüpolimnion
182. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
183. Idaheeringas (Clupea pallasii)
184. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
185. Igopogo (kanada veekrüptiid)
186. Ihtüoloogia ajalugu
187. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
188. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
189. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
190. Indo-Vaikne ookeaniala
191. Inrõbprom
192. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
193. Issie (jaapani järvekoletis)
194. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
195. Itzamna (maiade jumal)
196. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
197. Jaapani tuur
198. Jakuutia tuur (hatõss)
199. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
200. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
201. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
202. Jenny Haniver (krüptiid)
203. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
204. Jukagiiri kalaroad
205. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
206. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
207. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
208. Järvelubi (järvekriit)
209. Järvemuda (sapropeel, jütja)
210. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
211. Jää
212. Jääaeg
213. Jäätuur
214. Kaaviar (must kalamari)
215. Kaaviari ajaloost
216. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
217. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
218. Kahala järv (muistend)
219. Kaheksajalad toiduna
220. Kala kristluse sümbolina
221. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
222. Kalakasvatus
223. Kalakasvatus Eestis
224. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
225. Kalakirjandus
226. Kalaliha koostis
227. Kalaliim
228. Kalandus
229. Kalapasta
230. Kalatiik
231. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
232. Kaluuga (Huso dauricus)
233. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
234. Kanaloa (Havai merejumal)
235. Karilatsi kalamajand
236. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
237. Karluk
238. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
239. Karpkalakasvatus Eestis
240. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
241. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
242. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
243. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
244. Katsuobushi
245. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
246. Kavadi (Kavati) järv
247. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
248. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
249. Kiidjärv
250. Kiiruimsete süstemaatika
251. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
252. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
253. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
254. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
255. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
256. Koerkalad (Umbra)
257. Koha (Sander lucioperca)
258. Koi (karpkala)
259. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
260. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
261. koster
262. Kuivatamine/vinnutamine
263. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
264. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
265. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
266. Kutum (Rutilus kutum)
267. Kuukalalased (Molidae)
268. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
269. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
270. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
271. köögikoor
272. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
273. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
274. Lõherahvad
275. La Niña
276. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
277. Lahepera järv (Lahe järv)
278. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
279. Landi lugu
280. Landilugu: dr Heintz
281. Landilugu: Professor
282. Landilugu: Räsänen
283. Landilugu: Toby
284. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
285. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
286. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
287. Latikas pärimuses
288. Lauga järv
289. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
290. Lepamaimud (Phoxinus)
291. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
292. Leviaatan
293. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
294. Libekala
295. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
296. Limnopelagiaal
297. Linajärv (Jussi Linajärv)
298. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
299. Linask (Tinca tinca)
300. Linné, Karl
301. Linnuroni (Ligula intestinalis)
302. Lohja järv
303. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
304. Luitstuur (Polyodon spathula)
305. Luitstuurlased (Polyodontidae)
306. Luts (Lota lota)
307. Luts, Arved
308. Luukalad (Osteichthyes)
309. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
310. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
311. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
312. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
313. Läänemeri
314. Müütilised veeolendid
315. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
316. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
317. Maillard'i reaktsioon (kokandus)
318. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
319. Marikultuur
320. Maui (pooljumal Polüneesias)
321. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
322. Mereline kliima
323. Merevesi
324. Merikurat (Lophius piscatorius)
325. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
326. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
327. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
328. Mimikri
329. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
330. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
331. Mohni
332. Moiva (Mallotus villosus)
333. Mootorpaat
334. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
335. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
336. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mustallikas
339. Musthaid (Apristurus)
340. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
341. Mõõktuur (Psephurus gladius)
342. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
343. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
344. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
345. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
346. Narva veehoidla elustikust
347. Narval (Monodon monoceros)
348. Navigatsioonimärk
349. Neenetsite pühad kalad
350. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
351. Neriitiline vöönd
352. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
353. Nerka (Oncorhynchus nerka)
354. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
355. Niisk
356. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
357. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
358. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
359. Norrapäraselt keedetud tursk
360. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
361. Nuraagi veetemplid Sardiinias
362. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
363. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
364. Ojaveer, Henn
365. Orava järv (Orava Mõisajärv)
366. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
367. Põhja konn (eesti muinasjutt)
368. Pagi
369. Palujüri järv (Palojüri järv)
370. Pangodi järv
371. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
372. Pelaagiline traalnoot
373. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
374. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
375. Petis
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
378. Pikajärv (Pikkjärv)
379. Pikksabalased (Macrouridae)
380. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
381. Pilkuse järv
382. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
383. Poise
384. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
385. polüamiidid
386. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
387. Porkuni järv
388. Porkuni järved
389. Post, Ilme
390. Potamoid (kreeka jõejumalad)
391. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
392. Professor
393. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
394. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
395. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
396. Pushkaram (jõefestival Indias)
397. Puurangerjad (Ariosoma)
398. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
399. Põhjanoot
400. Põisadru (Fucus vesiculosus)
401. põrutamine
402. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
403. Pärimus: Linnasjärv
404. Pärnu alamvesikond
405. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
406. Rabakonn
407. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
408. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
409. Raid (Raja)
410. Raid, Tiit
411. Rakfisk ehk norra hapukala
412. Rannarootsi muuseum
413. Rannik
414. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
415. Robalod (Centropomus)
416. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
417. Rohukonn
418. Rooni järv
419. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
420. Rõbak Baltiki
421. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
422. Rõuge järvestik
423. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
424. Räsänen
425. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
426. Saadjärv (Saadrejärv)
427. Saare Kalur (raamat)
428. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
429. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
430. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
431. Salaga
432. Saleturbikud (Macrhybopsis)
433. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
434. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
435. Sardiinid
436. Schröder (Soome kalastusäri)
437. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
438. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
439. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
440. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
441. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
442. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
443. Siberi tuur (Acipenser baerii)
444. Siroko
445. Sirona (keldi ravijumalanna)
446. Soomkala
447. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
448. Soomuste mahavõtmine
449. Sous vide (haudumine vaakumis)
450. Szépasszony (ungari jumalanna)
451. Sterlet (Acipenser ruthenus)
452. Sterletist kulinaarselt
453. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
454. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
455. Suitsemispunkt
456. Surimi
457. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
458. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
459. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
460. Suurbritannia saar
461. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
462. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
463. Sõbralaat
464. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
465. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
466. Sägalised (Siluriformes)
467. Šipp (Acipenser nudiventris)
468. Tülkad (Clupeonella)
469. Taani väinad
470. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
471. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
472. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
473. Takson
474. Tamsalu, Rein
475. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
476. Tekstuur (kokandus)
477. Tempura
478. Termohaliinne tsirkulatsioon
479. Termokliin
480. Toby
481. Tollari järv (Käärikjärv)
482. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
483. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
484. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
485. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
486. Traaler
487. Trematoomid (Trematomus)
488. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
489. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
490. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
491. Tuletorn
492. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
493. Tursamaksa konserveerimine
494. Tursk toiduna
495. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
496. Tuul
497. Tuulehaug (Belone belone)
498. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
499. Tuunide rühm (Thunnini)
500. Tuur
501. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
502. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
503. Tuuralised (Acipenseriformes)
504. Tuurlased (Acipenseridae)
505. Tõusikvool
506. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
507. Türi järv (Türi paisjärv)
508. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
509. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
510. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
511. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
512. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
513. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
514. Vagula järv
515. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
516. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
517. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
518. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
519. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
520. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
521. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
522. Valgud kalalalihas
523. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
524. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
525. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
526. Vasula järv (Salatsi järv)
527. Veerežiim
528. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
529. Vesica piscis
530. Vesiviljelus
531. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
532. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
533. Viislaid
534. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
535. Viljandi järv
536. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
537. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
538. Võistre järv (Võistvere järv)
539. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
540. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
541. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
542. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
543. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
544. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
545. Õlikook
546. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
547. Ühekiuline õngenöör
548. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
549. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
550. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
551. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)
2. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
3. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
4. Aalupi järv ( Alopi järv, Alapea järv, Paabo järv, Paabu järv) [Kooraste järvestik]
5. Aasovi meri
6. Abakala (Ballerus ballerus)
7. Abüssaal
8. Aegna
9. aerutamine
10. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
11. agar
12. Agnete ja merimees (skandinaavia folkloor)
13. Ahvenajärv (Nelijärve Ahvenajärv, Aegviidu Ahvenajärv, Linaleo järv)
14. Ainud
15. Aju- ja pagunähtus
16. Aka / Aha / Eke / Ehe / Ekhe (Anatoolia jõejumalanna)
17. Akaei (saar-kala Jaapanis)
18. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
19. Akutuq
20. Akvakultuur
21. Akvapoonika
22. Alabama lasntuur (Scaphirhynchus suttkusi)
23. Alajõe küla
24. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
25. Albe (keti kultuuriheeros)
26. Algotest
27. Allikas
28. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
29. Ambra
30. Amikiri (krabi-yokai Jaapanis)
31. Amiran (gruusia kangelane)
32. Amudarja
33. Amuuri tuur (Acipenser schrenckii)
34. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
35. Anšoovised (Engraulis)
36. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
37. Anabioos
38. Anago
39. Anemomeeter
40. Anisakiaas (anisakidoos)
41. Antarktika
42. Antitsüklon (kõrgrõhuala, kõrgrõhkkond)
43. Antsülusjärv
44. Apas ehk Ābān (vete jumalikkus zoroastrismis)
45. Appossha (merekoletis Jaapanis)
46. Apsara (pooljumalanna hinduismis)
47. Arhed (Archaea)
48. Ariidne kliima
49. Assuan
50. Atla jõgi
51. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
52. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
53. Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus)
54. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
55. Atlandi tuur Eestis
56. Atlandi tuur liiginimena
57. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
58. Atlant
59. Atlantis
60. atoll (rõngassaar, rõngasrahu)
61. Atrek
62. Auksi järv
63. Avraal
64. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
65. Bacalao
66. Bahamut (ürgkala araabia mütoloogias ja islamis)
67. Baidarata laht
68. Baikali tuur (Acipenser baeri baicalensis)
69. Balıkli ayazma (püha allikas Istanbulis)
70. Balõkk
71. Barentsi meri
72. Batüsfäär
73. Beloje (ozero)
74. Beluuga (Huso huso)
75. Bentaal
76. Bereginja (olend slaavi mütoloogias)
77. Beringi meri
78. Bester
79. Bete Krokodil
80. Binaarne nomenklatuur
81. Biofilter
82. Biokiud (biofibre, biofiiber)
83. Birdeye
84. Birjussa
85. Blanšeerimine
86. Boreaalne
87. Bottarga
88. Botvinja
89. Briis
90. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
91. Camahueto (koletis Tšiili mütoloogias)
92. casting
93. Chang Nam (veekrüptiid Tais)
94. Chaoskampf / Drachenkampf (võitlus draakonitega)
95. CIPS
96. Columbia jõgi
97. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
98. Cooki tähishai (Echinorhinus cookei)
99. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
100. Devil-jack / Teemantkala (petukala Litholepis adamantinus)
101. Doktor Heintz
102. Donbettyr (vetejumal Osseetia mütoloogias)
103. Donburi
104. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
105. Ebabootsiad (Parabotia)
106. Ebalasntuurad (Pseudoscaphirhynchus)
107. Ebarasboorad (Pseudorasbora)
108. Eesti jõgede loend
109. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
110. Eglė (veemadude kuninganna leedu folklooris)
111. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
112. Elango, Julius
113. Elektriline suitsuahi
114. Elektriraid (Torpedo)
115. Elgõgõtgõn (järv Tšukotkal)
116. Elistvere järv (Kuru järv)
117. Elsie/Hamlet (järvekoletis USAs)
118. Emalaev
119. Eppinger
120. Erastvere järv
121. Erie (järv Põhja-Ameerikas)
122. Erie järve koletis / Bessie
123. Erm Vaike
124. Esimesed tuunid (Maldiivi folkloor)
125. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
126. Eurütermne
127. Filee
128. Flambeerimine
129. Flatheadi järve koletis (järvekoletis USAs)
130. Folly ranna koletis (globster USAs)
131. Friteerimine (valmistusviis)
132. Fritüür
133. Fritüürõli
134. Funazushi ehk jaapani hapukoger
135. Funayūrei / ayakashi (merekummitus Jaapanis)
136. Furki / Dardza-nanilg (vainahhi vee-, lume- ja tuulejumalanna)
137. Fuxi / Hu Shi (kalavõrgu leiutaja Hiinas)
138. Föön
139. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
140. Gargouille (draakon Prantsusmaal)
141. Garum ja liquamen
142. Golfi hoovus
143. Gratineerimine
144. Gwamegi
145. Hailiha nimekujud
146. Hainahk
147. Haiuimesupp
148. Hakk-kala
149. Hanija järv
150. Hantai (kaitsejumalus itelmeenide usundis)
151. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
152. Harilik lasntuur (Scaphirhynchus platorynchus)
153. Harilik ogahai ehk katraan (Squalus acanthias)
154. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
155. Harjus (Thymallus thymallus)
156. Hatõss
157. haug 16,21 kg
158. Haug püügikalana
159. Haug toidukalana
160. Haugi kudemine
161. Hebo / He Bo / Bingyi (jõejumal Hiinas)
162. Heeringahaid (Lamna)
163. Heitsi-eibib / Haiseb / Kabib / Tsui-Goab / Tikva (vihmatooja Edela-Aafrika põlisrahvastel)
164. Hernes õngesöödana
165. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
166. Hiina draakon / loong / long / lung
167. Hiina tuur (Acipenser sinensis)
168. Hiiumaa laiud
169. Himiti koletis (hüljes Maldiividel, furēta)
170. Hina / Sina / Ina jm (Polüneesia jumalanna(d))
171. Hingud (Cobitis)
172. Hollandi kaste
173. Holomiktiline veekogu
174. Holotüüp
175. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
176. Hoovus
177. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
178. Hõbekalalised (Argentiniformes)
179. Härjanurme kalakasvandus
180. Hülgepüük
181. Hüpolimnion
182. Ichimoku nyūdō / Kamokoshin / Hitotsume nyūdō (järve-yokai Jaapanis)
183. Idaheeringas (Clupea pallasii)
184. Idakarbitsad (Xenocyprioides)
185. Igopogo (kanada veekrüptiid)
186. Ihtüoloogia ajalugu
187. Iliamna järve koletis (krüptiid Alaskal)
188. Ilmjärv nõuab Saadjärvelt kümnist
189. Ilmjärve rändamine (versioon) ja sügavuse mõõtmine (versioon)
190. Indo-Vaikne ookeaniala
191. Inrõbprom
192. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
193. Issie (jaapani järvekoletis)
194. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
195. Itzamna (maiade jumal)
196. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
197. Jaapani tuur
198. Jakuutia tuur (hatõss)
199. Jangtse tuur (Acipenser dabryanus)
200. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
201. Jayik / Cayik / Jayik Khan turgi jõgede jumal; tengrism)
202. Jenny Haniver (krüptiid)
203. Jinja hime / hime uo (prohvet-yokai Jaapanis)
204. Jukagiiri kalaroad
205. Jurate ja Kastytis (leedu legend)
206. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
207. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
208. Järvelubi (järvekriit)
209. Järvemuda (sapropeel, jütja)
210. Järvetuur (Acipenser fulvescens)
211. Jää
212. Jääaeg
213. Jäätuur
214. Kaaviar (must kalamari)
215. Kaaviari ajaloost
216. Kaeru nyōbō (konn-naine jaapani folklooris)
217. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
218. Kahala järv (muistend)
219. Kaheksajalad toiduna
220. Kala kristluse sümbolina
221. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
222. Kalakasvatus
223. Kalakasvatus Eestis
224. Kalakasvatus: perspektiivsed liigid
225. Kalakirjandus
226. Kalaliha koostis
227. Kalaliim
228. Kalandus
229. Kalapasta
230. Kalatiik
231. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
232. Kaluuga (Huso dauricus)
233. Kame onna / Hōnengame (prohvet-yōkai Jaapani mütoloogias)
234. Kanaloa (Havai merejumal)
235. Karilatsi kalamajand
236. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
237. Karluk
238. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
239. Karpkalakasvatus Eestis
240. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
241. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
242. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
243. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
244. Katsuobushi
245. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
246. Kavadi (Kavati) järv
247. Kawa akago / kawa akaji (vee-yokai Jaapanis)
248. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
249. Kiidjärv
250. Kiiruimsete süstemaatika
251. Kikri järv (Kikre järv, Kolijärv)
252. Kinosoo (järvekrüptiid Kanadas)
253. Kirovi nim näidiskalurikolhoos
254. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
255. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
256. Koerkalad (Umbra)
257. Koha (Sander lucioperca)
258. Koi (karpkala)
259. Kolta (sölkupi müütiline jõgi)
260. Koromodako (kaheksajalg-yōkai Jaapanis)
261. koster
262. Kuivatamine/vinnutamine
263. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
264. Kulli järv (Holstre Kullijärv)
265. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
266. Kutum (Rutilus kutum)
267. Kuukalalased (Molidae)
268. Kõlli järv (Peitlemäe järv, Põiklema järv)
269. Kõrbeteibik (Eremichthys acros)
270. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
271. köögikoor
272. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
273. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
274. Lõherahvad
275. La Niña
276. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
277. Lahepera järv (Lahe järv)
278. Lajasaare järv (Laiasaare järv, Lajassaarõ järv)
279. Landi lugu
280. Landilugu: dr Heintz
281. Landilugu: Professor
282. Landilugu: Räsänen
283. Landilugu: Toby
284. Lariosaurus (itaalia järvekoletis)
285. Lasirn (merineitsi Kariibi mere saartel ja Ameerikas)
286. Lasntuurad (Scaphirhynchus)
287. Latikas pärimuses
288. Lauga järv
289. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
290. Lepamaimud (Phoxinus)
291. Les Lavandières / keskööpesijad (naisvaimud keldi mütoloogias)
292. Leviaatan
293. Liérganes'i inimkala (veekrüptiid Hispaania folklooris)
294. Libekala
295. Liinjärv (Rõuge Liinjärv)
296. Limnopelagiaal
297. Linajärv (Jussi Linajärv)
298. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
299. Linask (Tinca tinca)
300. Linné, Karl
301. Linnuroni (Ligula intestinalis)
302. Lohja järv
303. Longmu / Lung Mo ( jumalanna Hiina mütoloogias, draakonite ema)
304. Luitstuur (Polyodon spathula)
305. Luitstuurlased (Polyodontidae)
306. Luts (Lota lota)
307. Luts, Arved
308. Luukalad (Osteichthyes)
309. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
310. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
311. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
312. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
313. Läänemeri
314. Müütilised veeolendid
315. Mae Yanang (paadivaim Tais, Kambodžas ja Laoses)
316. Maikubi (merekummitus Jaapanis)
317. Maillard'i reaktsioon (kokandus)
318. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
319. Marikultuur
320. Maui (pooljumal Polüneesias)
321. Melusine (veehaldjas keskaegses Euroopas)
322. Mereline kliima
323. Merevesi
324. Merikurat (Lophius piscatorius)
325. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
326. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
327. Mida hiidlane merepõhjas nägi (pärimus, merepõhja-vanames; Loorits)
328. Mimikri
329. Minogame (kilpkonn-yokai Jaapanis)
330. Mintuci / mintuci kamuy / mintsuchi (ainude müütiline olend)
331. Mohni
332. Moiva (Mallotus villosus)
333. Mootorpaat
334. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
335. Mugwump (veekrüptiid Kanadas)
336. Muisca parv (kullast votiivtaies; Lõuna-Ameerika)
337. Mussie (järvekoletis Kanadas)
338. Mustallikas
339. Musthaid (Apristurus)
340. Mustjärv (Nohipalu Mustjärv, Tsernajärv)
341. Mõõktuur (Psephurus gladius)
342. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
343. Mäha järv (Otepää Mäha järv, Mähe järv, Tammuri järv)
344. Naaga / nāga / nāg (müütiline olend hinduismis ja budismis)
345. Nabia / Navia (jõejumalanna Pürenee poolsaarel)
346. Narva veehoidla elustikust
347. Narval (Monodon monoceros)
348. Navigatsioonimärk
349. Neenetsite pühad kalad
350. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
351. Neriitiline vöönd
352. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
353. Nerka (Oncorhynchus nerka)
354. Ngai / Engai / Enkai (vihma- ja äikesejumal Keenias)
355. Niisk
356. Nohipalu Valgjärv (Valgejärv, Nohipalo Valgejärv, Nohipalo Valgõjärv, Valgõjärv)
357. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
358. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
359. Norrapäraselt keedetud tursk
360. Nuckelavee (olend Orkney saarte mütoloogias)
361. Nuraagi veetemplid Sardiinias
362. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
363. Oannes (Mesopotaamia jumalus)
364. Ojaveer, Henn
365. Orava järv (Orava Mõisajärv)
366. Oshōuo / umi oshō / irikame nyūdō (vee-yōkai Jaapani meres)
367. Põhja konn (eesti muinasjutt)
368. Pagi
369. Palujüri järv (Palojüri järv)
370. Pangodi järv
371. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
372. Pelaagiline traalnoot
373. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
374. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
375. Petis
376. Pettai, Elmar Voldemar
377. Phaya Nak / Phaya Nāga / Nakkharat (Tai naagakuningas)
378. Pikajärv (Pikkjärv)
379. Pikksabalased (Macrouridae)
380. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
381. Pilkuse järv
382. Pimeparrak (Typhlobarbus nudiventris)
383. Poise
384. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
385. polüamiidid
386. Ponaturid (olendid maoori mütoloogias)
387. Porkuni järv
388. Porkuni järved
389. Post, Ilme
390. Potamoid (kreeka jõejumalad)
391. Poubi Lai (draakon-madu meitei mütoloogias; India)
392. Professor
393. Pronksjas hallhai (Carcharhinus brachyurus)
394. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
395. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
396. Pushkaram (jõefestival Indias)
397. Puurangerjad (Ariosoma)
398. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
399. Põhjanoot
400. Põisadru (Fucus vesiculosus)
401. põrutamine
402. Pärimus: Kirikumäe järve kellahelin
403. Pärimus: Linnasjärv
404. Pärnu alamvesikond
405. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
406. Rabakonn
407. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri Komisjon
408. Rahvusvaheline Zooloogilise Nomenklatuuri koodeks
409. Raid (Raja)
410. Raid, Tiit
411. Rakfisk ehk norra hapukala
412. Rannarootsi muuseum
413. Rannik
414. Rautina järv (Kaagjärv, Rautine järv, Rautite järv)
415. Robalod (Centropomus)
416. Roheline tuur (Acipenser medirostris)
417. Rohukonn
418. Rooni järv
419. Ruusmäe järv (Rogosi järv, Rogasi järv, Hainjärv)
420. Rõbak Baltiki
421. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
422. Rõuge järvestik
423. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
424. Räsänen
425. Ryūtō (valgusilming Jaapanis)
426. Saadjärv (Saadrejärv)
427. Saare Kalur (raamat)
428. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
429. Sahhalini tuur (Acipenser mikadoi)
430. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
431. Salaga
432. Saleturbikud (Macrhybopsis)
433. Saprolegnia ehk kalahallitus (Saprolegnia)
434. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
435. Sardiinid
436. Schröder (Soome kalastusäri)
437. Selkid (libahülged Põhjasaarte, Islandi ja Fääri saarte mütoloogias)
438. Serovi / Ser-Ovi / Sergovi (mägijuudi veevaldjas)
439. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
440. Sheekol Buri / Jol-Pishach (bengali näkk-olendid)
441. Shibaten / shibatengu / enkō (mäe- ja jõeyokai Jaapanis)
442. Shuixian Zunwang / Viis Veejumalat (taoistlikud surematud hiina usundis)
443. Siberi tuur (Acipenser baerii)
444. Siroko
445. Sirona (keldi ravijumalanna)
446. Soomkala
447. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
448. Soomuste mahavõtmine
449. Sous vide (haudumine vaakumis)
450. Szépasszony (ungari jumalanna)
451. Sterlet (Acipenser ruthenus)
452. Sterletist kulinaarselt
453. Su iyesi / Su Ana / Su Ata (veevaim türgi-tatari mütoloogias; tengrismis)
454. Suijin / Suiten / Sui-ō / Suiu (šintoistlik veejumal Jaapanis)
455. Suitsemispunkt
456. Surimi
457. Susulu (Türgi ja Altai meri- ja veeneitsi)
458. Suur ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus kaufmanni)
459. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
460. Suurbritannia saar
461. Suurlaugas (Selisoo Suurlaugas, Seli Suurlaugas, Suur Kõrve järv)
462. Suursilm-rebashai (Alopias superciliosus)
463. Sõbralaat
464. Sõrdarja ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus fedtschenkoi)
465. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
466. Sägalised (Siluriformes)
467. Šipp (Acipenser nudiventris)
468. Tülkad (Clupeonella)
469. Taani väinad
470. Taigenrai (Hypnos monopterygius)
471. Takiwaro / kakiwarō (mäe- ja veeyokai Jaapanis)
472. Tako nyōbō (kaheksajalg-naine Jaapanis)
473. Takson
474. Tamsalu, Rein
475. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
476. Tekstuur (kokandus)
477. Tempura
478. Termohaliinne tsirkulatsioon
479. Termokliin
480. Toby
481. Tollari järv (Käärikjärv)
482. Tomoe (karpkala Jaapani folklooris)
483. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
484. Tooma Linajärved (Linajärved, Prilljärved) [Endla järvestik]
485. Toyotama-hime / Otohime (Jaapani draakon-printsess)
486. Traaler
487. Trematoomid (Trematomus)
488. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
489. Tsovinar (armeenia merejumalanna)
490. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
491. Tuletorn
492. Tume jämejänes (Pseudobathylagus milleri)
493. Tursamaksa konserveerimine
494. Tursk toiduna
495. Turtle järve koletis (veekrüptiid Kanadas)
496. Tuul
497. Tuulehaug (Belone belone)
498. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
499. Tuunide rühm (Thunnini)
500. Tuur
501. Tuur ajaloolis-kulinaarselt
502. Tuur-saleturbik (Macrhybopsis gelida)
503. Tuuralised (Acipenseriformes)
504. Tuurlased (Acipenseridae)
505. Tõusikvool
506. Tömpkoon-tuur (Acipenser brevirostrum)
507. Türi järv (Türi paisjärv)
508. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
509. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
510. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
511. Umidebito (prohvet-yōkai Jaapanis)
512. Unagi hime / ōunagi (angerjas-yokai Jaapanis)
513. Urco / Güercu / Huerco (veekoer Hispaania mütoloogias)
514. Vagula järv
515. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
516. Valge lasntuur (Scaphirhynchus albus)
517. Valge mere idaheeringas (Clupea pallasii marisalbi)
518. Valge tuur (Acipenser transmontanus)
519. Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella)
520. Valgejärv (Kurtna Valgejärv)
521. Valgjärv (Laose Valgjärv, Laose Valgejärv, Laose järv, Ronijärv)
522. Valgud kalalalihas
523. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
524. Vanapagan Ilmjärve silda tegemas
525. Varssavi merineitsi (Poola pärimus)
526. Vasula järv (Salatsi järv)
527. Veerežiim
528. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
529. Vesica piscis
530. Vesiviljelus
531. Vetevaldjad Altai-Sajaani rahvastel
532. Vihtla järv (Lutika järv, Kokemäe järv)
533. Viislaid
534. Viitina järv (Viitina Suurjärv, Kose järv, Mäejärv, Suur Viitina järv)
535. Viljandi järv
536. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
537. Vooremaa MKA vooluveed ja järved
538. Võistre järv (Võistvere järv)
539. Võrtsjärve Limnoloogiakeskus
540. Väike ebalasntuur (Pseudoscaphirhynchus hermanni)
541. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
542. Wagyl / Waugal /Waagal (Austraalia vikerkaaremao versioon)
543. Wani (merejumal Jaapani mütoloogias)
544. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
545. Õlikook
546. Õngelatiga mööda Võrumaad (raamat)
547. Ühekiuline õngenöör
548. Xana / Anjana (Hispaania-keldi mütoloogia)
549. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)
550. Yemọja/Yemanjá (jõejumalanna joruba usundis)
551. Yu Suur (poolmüütiline Hiina keiser, üleujutuste talitseja)
Saadjärv (Saadrejärv)
Pindala: 724,5haKaldajoone pikkus: 19362m
Keskmine sügavus: 8.00m
Maksimaalne sügavus: 9.99m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.5408333
Long: 26.6494444
Saadjärv, ka Saadrejärv
Jõgeva ja Tartu maakondade piiril, Vooremaal, Tartust 15 km põhja pool, Tabivere ja Tartu valdades asuv looduslik järv. Avalik veekogu.Järve äärde jäävad Tabivere alevik, Valgma küla, Voldi küla, Saadjärve küla, Kukulinna küla ja Äksi küla.
Järv kuulub samaaegselt Eesti 10 suurima ja ka 10 sügavama järve hulka. Järve suurimaks sügavuseks on Eesti Entsüklopeedia põhjal 25 m.
Muud arvandmed: pindala Eesti Entsüklopeedia põhjal 708 ha (KKR põhjal 723,3 ha), kaldajoon 19 362 m, pikkus 6 km, laius 1,84 km; veemaht 56,6 mln m3.
Keskpunkti koordinaadid:
Ida-Eesti vesikond, Peipsi alamvesikond
Üks omapärasemaid ja huvitavamaid Eesti järvi, suurim järv Vooremaal. Saadjärv asub Jõgeva ja Tartu maakonna piirimail, Tartust 16 km põhja pool. Ü. Hermanni andmeil asetseb Saadjärv meretasemest 53,4 m kõrgemal. Järv on 6 km pikk ja kuni 1,8 km lai, tema pindala on 707,6 ha. Suurim sügavus järve edelaosas kalmistu kohal on 25 m, keskmine sügavus 8 m. varem on Saadjärv olnud suurem ja ta veetase kõrgem.
Järve ümbritseb kirdest Saadjärve voor, edelast Sootaga voor. Ka loode ja kagu pool ulatuvad järve lähedusse voorjad kõrgendikud. Järve ümbruses on Saadjärve ja Kukulinna asundus, Tabivere, Valgma ja Äksi küla ning mitu vähemat asulat. Järv on loode-kagu suunas piklik ja koosneb kahest osast - kagupoolsest, suuremast ja sügavamast Suurjärvest ning loodepoolsest, kitsamast ja madalamast Tabivere ehk Voldi järvest. Suurjärve kaldajoon on vähe liigestatud, ainult järve kaguosas esineb Kukulinna poolsaar. Tabivere järve kaldajoon on üsna sopiline; seal on kolm poolsaart ja mitu lahte. Tabivere järve kaguosas asub pisike lainetest puretud Andi saar, millel praegu kasvab vaid mõni puu, kuid mis varem olevat olnud suurem. Siin asunud Voldi mõisa järvevaht ja siit saadud kuhi heinu. Suurjärve kaldad on enamasti kõvad, liivased või kruusased, Tabivere järvel valdavalt madalad, mudased ja õõtsikulised. Järve ümbrus on põdude all, ainult vahetult järve ääres on soostunud niidud ja võsa. Suurjärve kaldavöötmes on põhi liivane, kruusane, savikas või klibune, Tabivere järves on põhi mudane. Ka Suurjärve sügavam osa (üle 5-6 m sügav) on mudane - kaetud musta jütjaga. Järvest on saadud musta tamme tüvesid. Kuni 40 m kauguseni kaldast süveneb vesi Suurjärves aeglaselt, sealt edasi järsult. Sügava koha lähedal on madalik, nn. Mudamägi, kus on umbes 1 m vett.
Saadjärv on väikese valgalaga ja nõrga läbivooluga. Põhilised sissevoolud on kraavid, Suurjärve ääres esineb kaldaallikaid. On ka palju põhjaallikaid, eriti Põltsamaa küla kohal. Väljavooluks on Mudajõgi, mis suubub Laeva jõe kaudu Suur-Emajõkke. Erinevalt teistest järvedest on Saadjärv kõige veerikkam maikuus, mitte aprillis, kusjuures veetaseme muutused on võrdlemisi väikesed. Seda seletab asjaolu, et järv toitub peamiselt allikatest.
Saadjärve vesi on enamasti rohekaskollane kuni kollakasroheline, harva heleroheline. Vee läbipaistvus on kogu aasta keskmine kuni väga suur (2,0-6,2 m). Vesi on harilikult selgelt kihistunud. Suvel on järve süvakihtides vähe hapnikku ning ka talvel ei ole asi parem.
Taimestik oli 1951. ja 1972. a. keskmise rohkusega, koosnes aga paljudest liikidest (27). Vähesel hulgal on Saadjärves säilinud meie järvedes haruldane subarktiline relikt niitjas penikeel. Fütoplankton on liigirikas (271 taksonit) ja hulgalt keskmine, kusjuures sisaldab haruldasi ränivetikaid. Zooplankton on samuti rohke ja liigirikas (75 liiki), selleski leidub haruldusi. Põhjaloomastiku hulk on Saadjärves võrdlemisi muutlik; siingi esinevad haruldused.
Saadjärv on varem olnud väga kalarikas. Kalaliikide arv on praegugi üsna suur. Ohtramad on särg, ahven, rääbis, latikas, haug, leidub kiiska, viidikat, linaskit, mudamaimu, angerjat, hinku, lutsu, kokre, vingerjat, võldast, luukatitsat. Kukulinna kohalt on püütud 5-6 kg raskusi latikaid. Saadjärve rääbis, mis on siin tõenäoliselt elanud aastatuhandeid, on suurim Eestis. Kuni 1949. aastani olnud Saadjärv väga vähirikas, siis hävis vähistik katku tõttu.
Haudelindudena esinevad Saadjärvel tuttpütt, sinikael- ja piilpart, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja, vihitaja ja kalakajakas. Toitekülalisteks on jõgitiir ja järvekaur, rändel on siin peatunud luik, hani, piil-, viu- ja soopart jpt.
Saadjärv on Eesti kultuuriloos üsna suure tähtsusega. Äksis on elanud ja töötanud kirjamehed A. W. Hupel ja O. W. masing. 1890. a. on Äksis asutatud Eesti vanim kalahaudemaja. Juba 1907. a. rajas N. Samsonov järvele bioloogiajaama, mis oli Eestis esimene. Alates 1926. a. toimusid Saadjärvel prof. H. Riikoja juhtimisel limnoloogilised uurimistööd, milleks kasutati ka Eesti veekogude Uurimise Komisjoni paati "Keratella". Ka pärast II maailmasõda on see liigirikka elustikuga järv püsinud pidevalt eesti limnoloogide vaateväljas.
Saadjärv on populaarne ka rahvaluules. Siin on 5 Kalevipoja lingukivi (neist võib näha kolme); järv ulatunud vägilasele vaid pastlapaelteni. On jutte Saadjärve rändamisest, kiriku vajumisest järve põhja (kiriku asemeks olevat Mudamägi), järves olevast rahapajast jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, latikas, linask, angerjas, rääbis, koha, nurg, harvemini säinas. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Muud arvandmed: pindala Eesti Entsüklopeedia põhjal 708 ha (KKR põhjal 723,3 ha), kaldajoon 19 362 m, pikkus 6 km, laius 1,84 km; veemaht 56,6 mln m3.
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6492040 | 58°32'27" N |
| Y | 654254 | 26°38'58" E |
Ida-Eesti vesikond, Peipsi alamvesikond
KKR kood: VEE206530
Saadjärv koosneb kagupoolsest Suurjärvest ja loodepoolsest kitsamast ning madalamast Tabivere ehk Voldi järvest.
Kaldariba on Suurjärves valdavalt liivane, kruusane ja klibune, Tabivere järves mudane või turbane.
Veel 1960. aastail oli Saadjärves Andi saar, mille nüüdseks on lained laiali kandnud.
Väljavool Mudajõe kaudu Amme jõkke, sealt Emajõkke. Järve suubuvad Kabelisoo peakraav ja Kukulinna peakraav.
Saadjärv koosneb kagupoolsest Suurjärvest ja loodepoolsest kitsamast ning madalamast Tabivere ehk Voldi järvest.
Kaldariba on Suurjärves valdavalt liivane, kruusane ja klibune, Tabivere järves mudane või turbane.
Veel 1960. aastail oli Saadjärves Andi saar, mille nüüdseks on lained laiali kandnud.
Väljavool Mudajõe kaudu Amme jõkke, sealt Emajõkke. Järve suubuvad Kabelisoo peakraav ja Kukulinna peakraav.
Saadjärv. Õlimaal: Toomas Kaskman, 2004, 810x640
Üks omapärasemaid ja huvitavamaid Eesti järvi, suurim järv Vooremaal. Saadjärv asub Jõgeva ja Tartu maakonna piirimail, Tartust 16 km põhja pool. Ü. Hermanni andmeil asetseb Saadjärv meretasemest 53,4 m kõrgemal. Järv on 6 km pikk ja kuni 1,8 km lai, tema pindala on 707,6 ha. Suurim sügavus järve edelaosas kalmistu kohal on 25 m, keskmine sügavus 8 m. varem on Saadjärv olnud suurem ja ta veetase kõrgem.
Järve ümbritseb kirdest Saadjärve voor, edelast Sootaga voor. Ka loode ja kagu pool ulatuvad järve lähedusse voorjad kõrgendikud. Järve ümbruses on Saadjärve ja Kukulinna asundus, Tabivere, Valgma ja Äksi küla ning mitu vähemat asulat. Järv on loode-kagu suunas piklik ja koosneb kahest osast - kagupoolsest, suuremast ja sügavamast Suurjärvest ning loodepoolsest, kitsamast ja madalamast Tabivere ehk Voldi järvest. Suurjärve kaldajoon on vähe liigestatud, ainult järve kaguosas esineb Kukulinna poolsaar. Tabivere järve kaldajoon on üsna sopiline; seal on kolm poolsaart ja mitu lahte. Tabivere järve kaguosas asub pisike lainetest puretud Andi saar, millel praegu kasvab vaid mõni puu, kuid mis varem olevat olnud suurem. Siin asunud Voldi mõisa järvevaht ja siit saadud kuhi heinu. Suurjärve kaldad on enamasti kõvad, liivased või kruusased, Tabivere järvel valdavalt madalad, mudased ja õõtsikulised. Järve ümbrus on põdude all, ainult vahetult järve ääres on soostunud niidud ja võsa. Suurjärve kaldavöötmes on põhi liivane, kruusane, savikas või klibune, Tabivere järves on põhi mudane. Ka Suurjärve sügavam osa (üle 5-6 m sügav) on mudane - kaetud musta jütjaga. Järvest on saadud musta tamme tüvesid. Kuni 40 m kauguseni kaldast süveneb vesi Suurjärves aeglaselt, sealt edasi järsult. Sügava koha lähedal on madalik, nn. Mudamägi, kus on umbes 1 m vett.
Saadjärv on väikese valgalaga ja nõrga läbivooluga. Põhilised sissevoolud on kraavid, Suurjärve ääres esineb kaldaallikaid. On ka palju põhjaallikaid, eriti Põltsamaa küla kohal. Väljavooluks on Mudajõgi, mis suubub Laeva jõe kaudu Suur-Emajõkke. Erinevalt teistest järvedest on Saadjärv kõige veerikkam maikuus, mitte aprillis, kusjuures veetaseme muutused on võrdlemisi väikesed. Seda seletab asjaolu, et järv toitub peamiselt allikatest.
Saadjärve vesi on enamasti rohekaskollane kuni kollakasroheline, harva heleroheline. Vee läbipaistvus on kogu aasta keskmine kuni väga suur (2,0-6,2 m). Vesi on harilikult selgelt kihistunud. Suvel on järve süvakihtides vähe hapnikku ning ka talvel ei ole asi parem.
Taimestik oli 1951. ja 1972. a. keskmise rohkusega, koosnes aga paljudest liikidest (27). Vähesel hulgal on Saadjärves säilinud meie järvedes haruldane subarktiline relikt niitjas penikeel. Fütoplankton on liigirikas (271 taksonit) ja hulgalt keskmine, kusjuures sisaldab haruldasi ränivetikaid. Zooplankton on samuti rohke ja liigirikas (75 liiki), selleski leidub haruldusi. Põhjaloomastiku hulk on Saadjärves võrdlemisi muutlik; siingi esinevad haruldused.
Saadjärv on varem olnud väga kalarikas. Kalaliikide arv on praegugi üsna suur. Ohtramad on särg, ahven, rääbis, latikas, haug, leidub kiiska, viidikat, linaskit, mudamaimu, angerjat, hinku, lutsu, kokre, vingerjat, võldast, luukatitsat. Kukulinna kohalt on püütud 5-6 kg raskusi latikaid. Saadjärve rääbis, mis on siin tõenäoliselt elanud aastatuhandeid, on suurim Eestis. Kuni 1949. aastani olnud Saadjärv väga vähirikas, siis hävis vähistik katku tõttu.
Haudelindudena esinevad Saadjärvel tuttpütt, sinikael- ja piilpart, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja, vihitaja ja kalakajakas. Toitekülalisteks on jõgitiir ja järvekaur, rändel on siin peatunud luik, hani, piil-, viu- ja soopart jpt.
Saadjärv on Eesti kultuuriloos üsna suure tähtsusega. Äksis on elanud ja töötanud kirjamehed A. W. Hupel ja O. W. masing. 1890. a. on Äksis asutatud Eesti vanim kalahaudemaja. Juba 1907. a. rajas N. Samsonov järvele bioloogiajaama, mis oli Eestis esimene. Alates 1926. a. toimusid Saadjärvel prof. H. Riikoja juhtimisel limnoloogilised uurimistööd, milleks kasutati ka Eesti veekogude Uurimise Komisjoni paati "Keratella". Ka pärast II maailmasõda on see liigirikka elustikuga järv püsinud pidevalt eesti limnoloogide vaateväljas.
Saadjärv on populaarne ka rahvaluules. Siin on 5 Kalevipoja lingukivi (neist võib näha kolme); järv ulatunud vägilasele vaid pastlapaelteni. On jutte Saadjärve rändamisest, kiriku vajumisest järve põhja (kiriku asemeks olevat Mudamägi), järves olevast rahapajast jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, latikas, linask, angerjas, rääbis, koha, nurg, harvemini säinas. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Pikem artikkel Saadjärvest:
Ingmar Ott, Aimar Rakko. Kuidas elab Saadjärv? Eesti loodus, 2008/7
Allikad:
Eesti Entsüklopeedia, 8. kd, 1995.,
Tln
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977