Ruhijärv (Ruhja järv)
Pindala: 87,5haPindala koos saartega: 87,55ha
Saarte arv: 1
Kaldajoone pikkus: 6578m
Keskmine sügavus: 2.00m
Maksimaalne sügavus: 6.00m
Veevahetus: 5 korda aastas
Veevahetuse skaala: tugev (> 4 kuni 10)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.0144444
Long: 25.5116667
Ruhijärv, ka Ruhja järv
Viljandimaal, Karksi vallas, Äriküla ja Lilli külade lähedal asuv looduslik järv. Avalik veekogu.
Järve suubuvad Lilli oja, Lilli pealraav ja Vedame oja; järvest lähtub Ruhja jõgi
Veepeegel 87,5 ha, saared 0,1 ha, pindala kokku 87,6 ha; kaldajoon 6578 m, pikkus 2630 m, laius 540 m, keskmine sügavus 2,9 m, suurim sügavus 6,8 m. Veevahetus 5 korda aastas.
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6431355 | 58°0'51" N |
| Y | 589670 | 25°31'1" E |
Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Keskmise karedusega, kihistumata; kalgiveeline segatoiteline
KKR kood: VEE2099300
Ruhijärv. Foto: Teet Aavik (Kalale.ee)
Asub Viljandi maakonnas, Lillist 1,5 km loode pool, Sakala kõrgustiku lõunanõlval, põhjaloode-lõunakagu suunalises madalas orus, umbes 78 m meretasemest kõrgemal. Järve pindala oli 1952. a. 99,6 ha, suurim sügavus 6,8 m (keskmine sügavus 2,9 m). Veetaseme alandamine 1 m võrra 1960. a. paiku vähendas järve pindala ja sügavust. Järve ümbritsevad põllud ja talud, metsad ja heinamaad. Kaldad on enamasti lausad, liivased või turbased. Põhi on kalda ääres enamasti liivane, sügavamal mudane.
Läbivool järvest on nõrk. Kollakaspruuni värvusega vesi on keskmise läbipaistvusega (1,1-2,6 m), hästi segunev ja soojenev. Taimeliike oli 1957. a. keskmiselt (20), kuid taimestik kattis vaid 1/5 järvepinnast. Suvine sinivetikate õitsemine on tavaline nähtus. Zooplanktonit on samuti keskmisel hulgal, sisaldab ka ühte haruldast vesikirbulist. Põhjaloomastikku on vähe. A. Järvekülg on leidnud haruldase karpvähilise (Candona compressa). Nähtavasti esineb järves ka haruldast järvepalli.
Kalastikus esinevad latikas, koha (1971. a. saadi isegi üks 87 cm pikkune ja 5,58 kg raskune isend), särg, ahven, haug, roosärg, kiisk, nurg ja hink. Leiduvat lutsu, kokre, vingerjat, rünti ja angerjat.
Leidub vähki. Järves elab ondatra.
Latika-koha järv, kaunis maastikuelement, kasutatav puhkuse- ja ujumiskohana.
Muistendi järgi on Ruhijärv tulnud pilve kujul Ruhja linna lähedalt. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esinevad särg, ahven, haug, latikas, linask, koha, roosärg, kiisk, nurg, angerjas, luts, rünt, harvemini koger. Autoga ligipääes lõunapoolselt kaldalt. Kalapüük peamiselt paadist. Kaldalt püügikohti vähe. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Ruhijärve ääres asub RMK lõkkekoht (Karksi-Nuia - Lilli mnt poolsel kaldapealsel): parklad 10 autole, kattega lõkkekoht, katusealune, käimla, telkimisvõimalus.
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977