Rohukonn
Rohukonn (Rana temporaria)
Konlaste sugukonda konna perekonda kuuluv kahepaikne.
Rohukonna leidub kogu Euroopas, kaasa arvatud Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel.
Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Ta suudab elada ka metsastepis, aga steppi ulatub tema levila üksnes lammide kaudu. Ta veedab kuival kogu suve ja võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas.
Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekonda kuuluva rabakonnaga. Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Seevastu talub rohukonn paremini madalaid temperatuure kui rabakonn.
Viimaste sajandite jooksul on rohukonna levila nihkunud kagust loode suunas. Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus, eriti metsade maharaiumine. Neil aladel, kust rohukonn on kadunud, on tema asemele tulnud rabakonn.
Nagu ülejäänudki kahepaiksed, väldib rohukonn soolast vett. Vees, mille soolsus on 0,7‰, suudab ta elada üksnes ühe päeva.
Rohukonn on suhteliselt suur, kasvades kuni 10 cm pikkuseks.
Rohukonnad on pruunid ja kirju kõhualusega. Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid, on tema peamine kaitse varjevärvus. Kõige raskemini varjatav elund on silm ja sellepärast on rohukonnal nagu kõigil pruunidel konnadel oimul tume triip või laik, mis jätab mulje, et silm ei ole seal, kus ta tegelikult on
.
Kahepaiksetel on kopsud nõrgalt arenenud ja sellepärast on neil tähtsal kohal nahahingamine. Maakonnadel on üldiselt nahk pisut paksem ja nahahingamine seetõttu vähem tähtis kui veekonnadel, näiteks saab rohukonn naha kaudu 33% hapnikust, aga veekonn 51% hapnikust.
Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel. Päeva veedavad rohukonnad kusagil varjus. Suve veedab rohukonn maismaal. Oktoobrist aprillini kestva talveune veedavad suurtesse rühmadesse kogunenud rohukonnad mutta kaevunult siseveekogude põhjas.
Pärast talveund algab konnadel paljunemisperiood. Rohukonnad kogunevad suurte hulkadena kudemispaikadesse: kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga järvedesse ja tiikidesse. Kudema siirduvad rohukonnad samasse paika, kus nad ise ilmale tulid. Koos esimeste isasloomade saabumisega algab nurrumist meenutav konnakontsert. Sigimisperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on samal ajal silmatorkavalt paksud.
Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, kuni 12 cm sügavusse vette 670–4000 muna, mis kleepuvad kuni 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid kuduvälju. Sõltuvalt veetemperatuurist kooruvad kullesed 5–16 päeva pärast kudemist. Rohukonna kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65.–75. päeval peale kudemist ning arengu kestus kudemisest noore konnani vältab 70–150 päeva. Esimese talveune ajaks kasvab rohukonn 26–33 mm pikkuseks.
Rohukonna peamise toiduse moodustavad mardikad, kahetiivalised, nälkjad ja sihktiivalised.
Kuigi kahepaiksete eluiga on keskmiselt lühike, on rohukonna maksimaalseks elueaks mõõdetud 18 aastat, mis on küll poole vähem kui harilikul kärnkonnal, aga siiski konnade arvestuses keskmine, olles poole rohkem kui näiteks veekonnal. Looduses on see siiski tunduvalt lühem, 4–6 aastat.
Rohukonna arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus, samuti hukkub rännete käigus suur hulk loomi maanteedel. Rohukonn on Eestis III kategooria looduskaitse all olev liik
Allikad:
Loe ka:
Piret Pappel. Kuu loom - rohukonn. Eesti Loodus. Aprill/2000. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/rohukonn.html