Otsingu tulemused:

1. Õisu järv
2. Õngekonksu ajaloost
3. Šišiga (näkkolend slaavi ja komi folklooris)
4. Aafrika angersäga (Clarias gariepinus)
5. Abakala (Ballerus ballerus)
6. Abel Ervin
7. Aerjalgsed
8. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
9. Agassiz, Louis
10. ahasvähilised
11. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
12. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
13. ahven pärimuses
14. Aknajärv [Kurtna järvestik]
15. akvatiilne
16. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
17. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
18. albatrossid
19. Albe (keti kultuuriheeros)
20. Aloosad (Alosa)
21. Alpi haug (Esox cisalpinus)
22. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
23. Amme jõgi (Aame jõgi, Ame jõgi, Amedi jõgi, Kaiavere jõgi, Kõlajõgi)
24. Anšoovislased (Engraulidae)
25. Andamani meri
26. Angerja teekond (raamat)
27. Angerjas (Anguilla anguilla)
28. Angerjas (pärimus)
29. Angersägalased (Clariidae)
30. Antarktika Godzilla (krüptiid Lõuna-Jäämeres)
31. Aristotelese säga (Silurus aristotelis)
32. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
33. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
34. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
35. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
36. Atlandi tuur Eestis
37. Atlandi tuur liiginimena
38. Aurora (laev)
39. Avarkojalised
40. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
41. Bõdõ-njamõ (vee-ema nganassaani mütoloogias)
42. Bangweulu
43. Basilisk
44. Bates Henry Walter
45. Belaja (Kama)
46. Berg, Lev Semjonovitš
47. bioakustika
48. Bioloogia
49. Bioluminestsents
50. bissa
51. BMRT
52. Bouillabasse (kalahautis)
53. Bõlaabõt (Eveenide kalaroog)
54. Como järv
55. Dookinsiad (Dawkinsia)
56. Draakonikuningas / draakonijumal (Hiina vee- ja ilmajumal)
57. Eesti jõgede loend
58. Eesti järvede loend
59. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
60. Eesti kalapüügiriistad
61. Elektriraid 2 (Tetronarce)
62. Eluvorm (biomorf)
63. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
64. Emakala (Zoarces viviparus)
65. Endla järv
66. Erastvere järv
67. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
68. Esna jõgi
69. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
70. Filee
71. Fileerimine
72. Fotofoor
73. Galakslased (Galaxiidae)
74. Gupi (Poecilia reticulata)
75. Haffi tõbi
76. Hallutsinogeensed kalad
77. Hanija järv
78. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
79. Harilik meriangerjas (Conger conger)
80. Harilik molva (Molva molva)
81. Harilik mullauss (maauss)
82. Harilik saagrai (Pristis pristis)
83. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
84. Harjused (Thymallus)
85. Harkund
86. Haugilised (Esociformes)
87. Heik (Hake) kalanimedes
88. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
89. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
90. Homaarid (Homarus)
91. Hurmi järv (Külajärv)
92. Hülglased (Phocidae)
93. Hyōsube (veeyokai Jaapanis)
94. Ilmjärv ehk Ilmen
95. Imiussid (Trematoda)
96. Immaku järv (Immakjärv)
97. Jõevähk pärimuses
98. Jörmungandr (vananorra mütoloogia)
99. Jukagiiri kalaroad
100. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
101. Jõemõisa-Kaiu järvestik
102. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
103. Jõksi järv
104. Järise järv
105. Järlepa järv (Suur Järlepa järv)
106. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
107. Kaanjärv (Matsimäe Kaanjärv)
108. Kaarnajärv (Kaarna järv)
109. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
110. Kahala järv
111. Kahrila järv
112. Kaiavere järv
113. Kaisma järv (Kaisma Suurjärv)
114. Kaiu järv
115. Kala komi mütoloogias
116. Kalad – veevaimude kari (pärimus, Siniallika, tölpsaba; Loorits)
117. Kalakirjandus
118. Kalaliha õngesöödana
119. Kalamüüdid ja müütilised kalad
120. Kalaparv
121. Kalaparve ründamine
122. Kalavanad vihtlemas ja vestlemas (pärimus; Loorits)
123. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
124. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
125. Kallõtõ järv (Kallete järv)
126. Kalurite loitse ja ütlusi
127. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
128. Karijärv
129. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
130. Karula järv (Uue-Võidu järv)
131. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
132. Karusforell
133. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
134. Kaspiasutt (Caspiomyzon wagneri)
135. Kaugjärv (Kautsjärv)
136. Kavadi (Kavati) järv
137. Kawa tengu (jõetengu Jaapanis)
138. Kevikulised ja nende vastsed
139. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
140. Kiilid ja nende vastsed
141. Kiisk (pärimus)
142. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
143. Kirpvähilised
144. Kiruvere järv
145. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
146. Kiviahven (Serranus cabrilla)
147. kiviahvenlased (Serranidae)
148. Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
149. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
150. Kodumaa kalad (Spuhl-Rotalia)
151. Koger (Carassius carassius)
152. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
153. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
154. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
155. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
156. Koosa järv
157. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
158. Kulšedra / Kuçedra (deemon Albaania mütoloogias)
159. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
160. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
161. Kuremaa järv (Kurema järv)
162. Kutsiku järv (Tuhalaane paisjärv)
163. Kuukala (Mola mola)
164. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
165. Kõpsi tiik (Kaku paistiik)
166. Kõrbjärv (Tilsi Kõrbjärv)
167. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
168. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
169. Küläjärv (Vällämäe Küläjärv, Vällamäe Külajärv, Suur Rauba järv)
170. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
171. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
172. Lahepera järv (Lahe järv)
173. Langustlased (Palinuridae)
174. Lauga järv
175. Lavassaare järv
176. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
177. Leevaku paisjärv
178. Lestalised (Pleuronectiformes)
179. Lestlased (Pleuronectidae)
180. Liblikate röövikud
181. limakala 2
182. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
183. Linnuroni (Ligula intestinalis)
184. Luts (Lota lota)
185. Luts (pärimus)
186. Luts tõva folklooris
187. Luts, Arved
188. Lutslased (Lotidae)
189. Lutsu sünd (neenetsi müüt)
190. Lutsu seisundist Euroopas
191. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
192. Lõhelased (Salmonidae)
193. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
194. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
195. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
196. Müütilised veeolendid
197. Mereema tütar kalurite jutul (pärimus; Loorits)
198. Mereimetajad
199. Merekoletised
200. Mereneitsi ja Neitsiliiv (pärimus; Loorits; Remmel)
201. Mereteema ilukirjanduses
202. Meriahvenad (Sebastes)
203. Merihunt (Anarhichas lupus)
204. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
205. Merikurat (Lophius piscatorius)
206. Meriluts (Brosme brosme)
207. Merisutt (Petromyzon marinus)
208. Mikilä järv (Mähkli järv, Mikila järv, Mikile järv, Mikili järv, Paabu järv)
209. Molvad (Molva)
210. Morilased (Moridae)
211. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
212. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
213. Mullutu-Suurlaht
214. Murati järv
215. Musthaid (Apristurus)
216. Mustjärv (Hino Mustjärv)
217. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
218. Mustjärv (Luhasuu Mustjärv, ka Mustijärv, Luhasoo Mustjärv, Kellamäe Mustjärv)
219. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
220. Mustjärv (Tsolgo Mustjärv)
221. Mõisajärv (Partsi Mõisajärv, Partsi järv)
222. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
223. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
224. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
225. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
226. Mäetilga järv (Mäe-Tilga järv, Valgejärv)
227. Männikjärv [Endla järvestik]
228. Narva veehoidla elustikust
229. Neenetsite pühad kalad
230. Neitsijärv
231. Nelma (Stenodus nelma)
232. Neoteenia
233. Neuston
234. Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
235. Niituimlutslased (Physidae)
236. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
237. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
238. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
239. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
240. Nüpli järv
241. Ojasilm (Lampetra planeri)
242. Oleski lump (Partsi Külajärv, Partsi paisjärv)
243. Pärimus: Tõrva Vanamõisa järv
244. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
245. Palojärv (Lutsu Palojärv)
246. Palujüri järv (Palojüri järv)
247. Pangodi järv
248. Parika järv
249. Parmud ja nende vastsed
250. Paunküla linajärv (Sipelga linajärv)
251. Paunküla veehoidla
252. Peen kõduuss
253. Peipsi alamvesikond
254. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
255. Peräjärv (Andsu Peräjärv)
256. Peräjärv (Vällämäe Peräjärv, Väike Rauba järv)
257. Pesujärv (Jõuga Pesujärv, Jõugu järv, 2. Jõuküla järv)
258. Petäjärv (Petajärv, Põlla järv, Pettoja järv, Pidajärv, Pettai järv) [Koorküla järvestik]
259. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
260. Pikkkoon-odanina (Tetrapturus pfluegeri)
261. Pikklest (Glyptocephalus cynoglossus)
262. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
263. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
264. Pikämäe järv
265. Pilkuse järv
266. Pitkjärv (Koigi Pitkjärv, Koigi Pikkjärv)
267. Poise
268. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
269. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
270. Pulli järv (Pullijärv)
271. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
272. Punakõht-päikeseahven (Lepomis auritus)
273. Punamäe järv (Punajärv, Punane järv, Seapilli järv)
274. Punane vihmauss (pool-ööuss)
275. Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)
276. Puukonks lutsupüügiks
277. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
278. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
279. põrutamine
280. Päidre järv (Tagametsa järv)
281. Pärimus: Lutsu järv
282. Pärimus: Lutsuoja
283. Pärsia tuur (Acipenser persicus)
284. Pööratav õngerull
285. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
286. Pülme järv (Põlme järv)
287. Raigastvere järv
288. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
289. Rasvad kalades
290. Riksu laht (Riksu järv)
291. Ritsiklased
292. Rohukonn
293. Roosa mullauss
294. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
295. Ruhijärv (Ruhja järv)
296. Ruhnu
297. Rumba sirge (Vigala jõel)
298. Rõika järv (Rõikjärv, Otsajärv)
299. Räpina järv (Räpina paisjärv)
300. Rääbis (Coregonus albula)
301. Rääkjärv [Kurtna järvestik]
302. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
303. Saadjärv (Saadrejärv)
304. Saarjärv (Partsi Saarjärv)
305. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
306. Sarise järv (Saarise järv)
307. Siiad (Coregonus)
308. Siig - huvipüük Eestis
309. Sinialliku järv (Siniallika järv, Loodi järv)
310. Sinine molva (Molva dypterygia)
311. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
312. siugkonnalised (apoodid)
313. Slaavi draakonid
314. Soitsejärv (Suurjärv)
315. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
316. Soomuspeahingud (Lepidocephalichthys)
317. Soomuste mahavõtmine
318. Sound Bite
319. Spuhl, Jaan
320. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
321. Suur-Apja järv / Koobassaare järv
322. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
323. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
324. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
325. Sägad (Silurus)
326. Sägalased (Siluridae)
327. Sägalised (Siluriformes)
328. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
329. Süstikkalad (Cephalochordata)
330. Tölpsaba (pärimus; Loorits)
331. Tölpsaba ja halgjad (pärimus; Loorits)
332. Tamula järv (Tamla järv)
333. Taran (Rutilus heckelii)
334. Tarbja järv (Tarbja paisjärv)
335. Tetrodotoksiin
336. Tihu järv (Tihu Suurjärv, Tihu Esimene järv, Tiho järv, Männamaa järv)
337. Tihu Keskmine järv (Tihu Väikejärv, Tihu Teine järv)
338. Tihu Kolmas järv (Kolmas järv, Väikejärv)
339. Tobiased (Ammodytes)
340. Toores veisemaks
341. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
342. Tragi (kalastusvahend)
343. Tsiguateroos
344. Tsunki (ürgne veevaim Amazonase hõimudel)
345. Tšir (Coregonus nasus)
346. Tugun (Coregonus tugun)
347. Tumehaid (Etmopterus)
348. Tursa nimed
349. Tursalised (Gadiformes)
350. Tursik (Trisopterus luscus)
351. Tursklased (Gadidae)
352. Tuulehaugilised (Beloniformes)
353. Tuulehauglased (Belonidae)
354. Tuulik, Jüri
355. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
356. Tähniline väiketuun (Euthynnus affinis)
357. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
358. Uhtjärv (Uhtijärv)
359. Uuri järv
360. Vähipidu
361. Vagula järv
362. Vahemere rombkala (Bothus podas)
363. Valgejõe algjas (pärimus; Loorits)
364. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
365. Valgesiig (Stenodus leucichthys)
366. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
367. Valgjärv (Rõuge Valgjärv, Jaanipeebu järv)
368. Vaskna järv
369. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
370. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
371. Vidrike järv (Vidriku järv, Topano järv) [Kooraste järvestik]
372. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
373. Viigerhüljes (Pusa hispida)
374. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
375. Viljandi järv
376. Virtsjärv (Väike Võrtsjärv, Koorküla Virtsjärv)
377. Vodjanoi (slaavi veemees)
378. Võikalalased (Pholidae)
379. Võistre järv (Võistvere järv)
380. Võldas (Cottus gobio)
381. Võrtsjärve alamvesikond
382. Vähilaadsed
383. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
384. Väike tursik (Trisopterus minutus)
385. Väike-Nõuni järv
386. Väikesuulest (Microstomus kitt)
387. vöödiline angersabasäga
388. Vöödiline odanina ehk vöödiline marliin (Kajikia audax)
389. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
390. Õngerulli ajalugu
391. Ähijärv (Ahijärv)
392. Äntu ja Nõmme järved

Puruvana (ehmestiivalise vastne; kivivana, liivavana, toruvana)

Puruvana (vene k rut¹šeinik, ¹šitik, ¹šivorotka, ingl k Caddisfly larvae), ka ehmestiivalise vastne, liivavana, kivivana, toruvana 



Puruvanad on suurte hallikate või pruunikate ehmestiivaliste (Trichoptera) putukate vastsed,  kuni 25 mm pikad, elutsevad kaldaäärses vees. 

Ehmestiivalised ei ole liblikad, kuid liblikad on nende lähimad sugulased. Maailmas tuntakse ehmestiivalisi umbes 6000 liiki, Eestis on neid seni leitud 160 liiki, kuid neid peaks siin olema kuni 250. Selle seltsi süstemaatika on õige segane, paljude liikide valmikud on omavahel peaaegu eristamatud ja liikidel tehaksegi tihti vahet vaid vastsete kodade ehituse põhjal. 

Valmikute kehapikkus on 0,5 kuni 5 cm. Ehmestiivalisi aitavad liblikatest eristada tundlad: nimelt hoiavad ehmestiivalised tundlaid puhkeolekus enda ette välja sirutatult, ööliblikad aga peidavad need tiibade alla. Ja kui liblikate tiibadel on soomused, siis ehmestiivaliste tiibadel on karvakesed, ehmed. 


Ehmestiivalised on aktiivsed öösel, päeval poevad varju.  Õhtuti võib neid näha suurtes parvedes vee kohal, hommikuti aga kaldataimedel. 

On nii koda ehitavaid vastseid, kui ka vees vabalt liikuvaid vastseid. Kõigil vastsetel on tugevasti sklerotiseerunud (lubjastunud) pea ja väga lühikesed tundlad. Väliselt sarnanevad puruvanad röövikutega,  esmajoones kooreüraskiga. Suuremad vastsed on tavaliselt tumedamad kui väikesed. Esineb ka rohekaid, kollase kõrvaltooniga või rohekas-kreemjaid vastseid.

Vastsed arenevad külmas vees. Neid leidub jõgedes, ojades,  järvedes ja tiikides, kus on läbivoolav külm vesi, ent osa liike võib elada ka seisvas vees, osa koguni  riimvees. 

Oma kojad ehitavad nad süljenäärmetest erituva nõre abil. Üks kojatüüp kujutab endast liivateradest, oksakestest ja muust kättesaadavast tehtud pikliku ja ümara kujuga ehitist (liivavana teeb oma koja  puhtalt liivateradest), teine kojatüüp tehakse tühjade kõrkjavarte jupikeste kokkuliimimisel ja puruvana ise elab ühes neist. Koja kuju ja ehitusmaterjal on liigispetsiifilised, enamasti on koda silindriline või kooniline, kuid esineb ka sarve või teokoja kujulisi kodasid.

 

Koda on puruvanale varjepaigaks ja ta liigub vees koos kojaga, torgates selleks pea ja lühikesed, hästihaakivad tundlad kojast välja. Puruvana hoidub liivasele põhjale või kinnitub kivide ja taimede külge. Teda leidub ka vette kukkunud puukoore tükkide all. Liigub aeglaselt ja pöörab ennast liikumise ajal tihti ringi, kuid enamasti on liikumatu. Veepinnale hapniku järele puruvana ei tõuse, see imandub temasse läbi seljal asuvate trahheelõpuste. Toitub taimedest ja kõige erinevamate organismide jääkproduktidest. Elab ühe aasta. Läbib selle ajaga neli kestastumist.


Nukkumine toimub alati koja sees. Enne nukkumist lisab vastne kojale kivikesi, et seda raskemaks muuta ja sulgeb nii esimese kui ka tagumise ava. Ka kojata liikide vastsed ehitavad nukkumise ajaks endile koja. Nukustaadium kestab kuni kaks nädalat, misjärel nukk närib kääritaoliste lõugadega koja katki ning ujub pinnale. Enamusel ehmestiivaliste liikidest peab nukk valmiku valmimiseks kuivale ronima. 

File:Anabolia.nervosa.larva.jpg

Eestikeelsed puruvananimetused on välja mõelnud peamiselt professorid Heinrich Riikoja ja Hans Remm, mõnele nimeta sugukonnale sai uus nimi pandud. Kaks alamseltsi langevad suurelt osalt ühte jaotusega, milles loomadel kaasaskantav maja kas puudub või esineb. Esimesel juhul kasutatakse eesti keeles enamasti põhisõna -ehmeslased, teisel juhul -vanalased. Seega võiks Eestis elavaid sugukondi nimetada järgmiselt.

LADINA    EESTI

Subordo: Annulipalpia   Alamselts: sõõrkobijalised

Rhyacophilidae    lõpusehmeslased
Glossosomatidae    kuppelehmeslased
Hydroptilidae    pisiehmeslased
Philopotamidae    keelehmeslased
Psychomyiidae    tunnelehmeslased
Ecnomidae    järvehmeslased
Polycentropodidae    võrgendehmeslased
Hydropsychidae    jõgiehmeslased

Subordo: Integripalpia  Alamselts: lihtkobijalised

Phryganeidae    puruvanalased
Limnephilidae    järvevanalased
Goeridae    kivivanalased
Lepidostomatidae  täpikvanalased
Brachycentridae    käppvanalased
Sericostomatidae    ojavanalased
Leptoceridae    toruvanalased
Odontoceridae    vooluvanalased
Molannidae    liivavanalased
Beraeidae    allikvanalased

/Henn Timm, Purtuvanad, omaette olijad. Eesti Loodus 7/1996/

Korjamine, säilitamine, kalastamine

Madalas vees korjatakse puruvanasid käsitsi, liikudes seejuures vastuvoolu, et vesi sogaseks ei läheks. Veekogu põhjal on nad üsna hästi silmatavad. 

Sügavamate veekogude korral otsitakse puruvanasid veetaimede lehtedelt ja vartelt. 

Talvel lastakse jääaugust veekogu põhjale paju- või kaseviht, millesse pannakse tükike liha. Mõne päeva pärast võetakse viht koos puruvanadega välja. Ei kõlba pajuokstest tehtud viht, sest pajukoor eraldab vees parkaineid, mis peletavad puruvanad eemale. Kui lehtpuuvihta pole võtta, kõlbavad viha tegemiseks ka kuuseoksad.

Kalal olles lastakse puruvanad riidest kotikeses vette — nii säiluvad nad paremini. Enne konksule panemist tuleb puruvana oma kojast kätte saada, mis pole aga lihtne, kuna puruvana tagumikul on kaks haagikest, millega ta kojast kinni hoiab. Niisama tõmmates rebime puruvana tavaliselt katki. Vastse kättesaamiseks pigistatakse koda vastse saba poolt kahe sõrmega ja sikutakse puruvana peast kinni võttes ettevaatlikult kojast välja. Võib ka koja katki murda, aga seda peab tegema üsna õrnalt. Oma kojast ronib puruvana välja ka siis, kui torgata teda saba poolt kergelt nööpnõela või kõrrekesega.

Konks juhitakse sisse suust, kombitsate vahelt või rindmikult ja välja tuuakse see sabaosas. Püütakse käsiõngega. Hästi võtavad puruvana koger, linask, särg, forell jt. kalad. Võib osutuda mõnel päeval parimaks toidupalaks.

Väga heaks õngesöödaks võivad olla ka valmikud. Kui leiame kaldarohust selle tiivulise putuka, tasub ta kindlasti konksule panna.  
Puruvanasid võib säilitada mitu päeva samblas või lepalehtedes, mis on keeratud niiske lapi sisse ja pandud külmkappi. Temperatuuril +20°C ronib puruvana oma kojast välja ja hukkub.

Ehmestiivalisi ja nende vastseid (larve), jäljendatakse sageli lendõnge putukate sidumisel.

Allikad:
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9607/puruvana.html
V.Kor¾ets, Õngitsemine, Tln., 2003; samuti Õngitsemine+, käsikiri