Lääne-Virumaal, Tamsalu ning Väike-Maarja valdades, Porkuni ja Kännuküla külade juures asuv avalik järv
Järvest saab alguse Valgejõgi
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6562510 |
59°10'56" N |
Y |
625970 |
26°12'13" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Veepeegli pindala 44,6 ha, saarte pindala 1,3 ha, pindala kokku 45,9 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 2,5 m, pikkus 2 000 m, laius 430 m
Valgala pindala 43,6 km2, veevahetus 15 korda aastas
Väga kareda veega järv, allikatoiteline
Registri kood VEE2033500
Porkuni järv on Väike-Maarjast 5,5 km loode pool Porkuni ürgorus asuv
loode-kagusuunaline kaunis järv.
Veekogu on suuremalt osalt loodud tehislikult
paisutamise teel. Järv on neljaosaline - suurim ja kõrgeima veetasemega on
kagupoolne osa, ligi 36 ha suurune Suurjärv. Veetaseme kõrguselt järgmine on
umbes 1 ha suurune Aiajärv, mis asub järve keskel olevast suurest Lossijärvest
lääne pool, sellele järgneb mõne kümnendiku hektari suurune Iiri järv. Kõige
madalama veetasemega on Iiri järvest "Armuvalusillaga" eraldatud 4 ha
suurune loodepoolne järveosa, nn. Alumine järv, milles asub ilus paarikumne
meetrise ümbermõõduga saareke lehtpuudega. Suurem (umbes 1 ha) okasmetsaga saar
on järve kaguosas, samas on teisigi saarekesi (neist enamik ujuvaid) ja
poolsaari. Järve osi eraldavad üksteisest teetammid ja järve keskel olev
Lossisaar. Järve kalad on soostunud ja mudased, ainult kirdekallas on kõrge ja
kõva, ujula piirkonnas isegi liivane. Kirdekaldal on põline park, järvel oleval
suurel saarel nägus Porkuni loss, mujalt ümbritsevad järve heinamaad,
orunõlvadel kasvab mets. Aeg-ajalt leidub järves arvukalt ujuvaid saari, mis on
moodustunud lahtirebitud õõtsikutükkidest ja osutuvad veelindudele soodsateks
pesitsuspaikadeks.
Peamiselt allikatest toituv järv on Valgejõe lähe. Vesi on heleroheline,
põhjani (2,8 m) läbipaistev ning hästi segunev. Ainult Alumises järves muutub
vesi suvel väga roheliseks ja vähe läbipaistvaks.
Järve taimestik oli 1967 ja 1972 a. rohke, kuid liigivaene (umbes 12).
Enne järve kuivajsjäämist 1965. a. domineeris kalastikus koger, esinesid ahven
ja haug. Hiljem olnud kalu vähe. 1974 a. oli kõige ohtramalt kokre, järgnesid
ahven ja lepamaim (suurte parvedena Iiri ja Alumises järves).
Porkuni järv kuulub tüübilt punapea-vardi järvede hulka ning on linnujärvena
erakordselt huvitav. Seal pesitseb väga rohkesti (umbes 35 paari)
hallpõsk-pütte, lauke (vesikanu), punapeavarte ja tuttvarte, rästasroolinde,
rootsiitsitajaid jt. linde (kokku 14 liiki). Nende seas meil haruldane tait
(tiigikana).
Porkuni järv on ka aja- ja kultuuriloolise tähtsusega. Oletatakse, et
järvesaarel asunud linnuse (asutatud 1479) asemel on varem olnud eestlaste
muinaslinn. Rahvasuu räägib ka taanlaste tulekust laevadega mööda Valgejõge ja
Taaniorgu Porkuni alla. Legendi järvest on oma loomingus kasutanud M. Under, O.
W. masing, Fr. R. Kreutzwald ja J. Barbarus. II maailmasõja ajal 21. 09. 1944
peeti Porkuni all üks viimastest veristest lahingutest Eesti mandril. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Ahven, haug, särg, linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/