Kalapeedia Otsing Kaastöö

 

Väikseim ookean Maal. 

Põhja-Jäämeri ümbritseb põhjapoolust. Teda piiravad Euraasia ja Põhja-Ameerika. Mõnikord ei loeta Põhja-Jäämerd siiski eraldi ookeaniks, vaid Atlandi ookeani osaks.

Erinevalt teistest ookeanidest paikneb tervikuna külmvöös. Ookeani siseosa, kolmandik kuni pool ookeanist, on aastaringselt kaetud mõnemeetrise jääkaanega, mis ümber pooluse päripäeva pöörleb. Talvel on jääkatte all peaaegu kogu ookean. Valdav enamus ookeanist on jääga kaetud 10 kuud. Maksimaalne jääkate on märtsis-aprillis.

Põhja-Jäämere temperatuur ja soolsus muutuvad hooajaliselt vastavalt sellele, kuidas jää tekib ja sulab. 

Põhja-Jäämeri on magedam kui teised ookeanid. Seda põhjustavad külmast kliimast tulenev väiksem aurumine, suur mageda vee sissevool ookeani suubuvatest suurtest jõgedest ja piiratud ühendus teiste, soolasemate ookeanidega.

Kõige suurem sissevool ookeani toimub Islandi ja Norra vahel Norra merest, kus soe Golfi hoovus voolab Barentsi merre. Selle tõttu on umbes pool Barentsi merest aasta ringi jäävaba.

Põhja-Jäämere reljeefi moodustavad nõod, mida eraldavad enam-vähem paralleelsed Gröönimaa–Siberi-suunalised ahelikud. Nendega risti, Alaskast Teravmägede poole minnes ületatakse Kanada nõgu, Mendelejevi ahelik, Makarovi nõgu, Lomonossovi ahelik, Amundseni nõgu, Gakkeli ahelik ja Nanseni nõgu.

Põhja-Jäämeri on märksa madalam kui teised ookeanid nii keskmise kui ka absoluutse sügavuse poolest. Sügavaim punkt (4346 m) asub põhjapooluse lähedal Amundseni nõos.

Suurimad (vooluhulga poolest) Põhja-Jäämerre suubuvad jõed on Jenissei, Leena, Ob, Mackenzie ja Petšora jõgi.

Põhja-Jäämere suurimad saared on Gröönimaa, Baffini saar, Victoria saar, Ellesmere'i maa ja Banksi saar. Suurimad saarestikud on Kanada Arktika saarestik, Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared ja Teravmäed.

Ookeanis, selle saartel ja rannikul on arktiline kliima. Seda iseloomustab aastaringne madal temperatuur, mis siiski väga madalale ei lange. Ookeani pinnatemperatuur on üsna püsiv, sest tohutud veekihid, isegi kui nad on jääga kaetud, eraldavad soojust ega luba temperatuuril langeda nii madalale kui Antarktikas. 

Talvele on iseloomulikud täielik pimedus (polaaröö), selge taevas ja püsiv külm ilm. Suvele on iseloomulikud pidev valgus (polaarpäev), niiske ja udune ilm ning nõrk vihma- või lumesadu.

Põhja-Jäämere kliima ei ole alati niisugune olnud. Paleotseeni-eotseeni soojusmaksimumi ajal 55 miljonit aastat tagasi oli piirkonna keskmine aastane temperatuur 10–20 °C ja võimaldas põhjapooluse lähedal elada troopilistel eluvormidel.

Põhja-Jäämere osad:

Barentsi meri

Beauforti meri

Grööni meri 

Ida-Siberi meri

Kara meri

Laptevite meri

Tšuktši meri

Valge meri

Baffini laht

Hudsoni laht 

Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-J%C3%A4%C3%A4meri