Pikkjärv (Viitna Pikkjärv, Suur Viitna järv, Suurjärv)
Pikkjärv, Viitna Pikkjärv, ka Suur Viitna järv, Suurjärv
Foto: talire
Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Viitna küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6591282 |
59°26'38" N |
|
Y |
614083 |
26°0'39" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Veepeegli pindala 16,1 ha, saarte pindala 0,3 ha, pindala kokku 16,4 ha, keskmine sügavus 3 m, suurim sügavus 6,2 m, pikkus 940 m, laius 250 m, kaldajoone pikkus 2 701 m
Valgala pindala 1,1 km2
Pehme- ja heledaveeline järv, vähetoiteline
Registri kood VEE2003900
Viitna Pikkjärv on põhja-lõuna suunas piklik järv Viitna asulast umbes 1 km
lõuna pool.
Kaldajoon on keskmisel määral liigendatud.
Järvel on neli saart. Pikkjärve piirab lääne poolt 10-20 m kõrgune vallseljak.
Ida pool järve kerkivad mõhnad. Okasmetsaga kaetud kaldad on liivased või
kruusased ning enamasti järsult tõusvad. Järve loodenurgal asub
vetelpäästejaama ehitis, põhjakaldal võrdlemisi laialdane liivarand. Kaldavööde
on kõikjal liivane, sügavamal katab põhja kuni 3,1 m paksune sapropeelikiht.
Umbjärv. Järve vesi on heleroheline kuni kollakasroheline, kogu aasta üsna
suure läbipaistvusega (2,5-4,9 m), suvel on vesi hästi segunev ja peaaegu
täielikult kihistumata. Hapnikusisaldus on kogu aasta rahuldav.
Taimestikku oli 1972 a. keskmisel hulgal, taimeliike vähe (15).
Kalastikus domineerib pisike ahven, leidub haugi, üksikuid ilusaid suuri särgi,
linaskit, kokre ja lutsu.
Järv on juba ammu olnud ümbruskonna elanikele koosviibimiskohaks. Põhjakaldal
on olnud kõlakoda, tantsuplats ja külakiik.
Viitna Pikkjärv on tähelepanu leidnud ka Eesti folklooris. Järve peetakse
Kalevipoja vähkremisasemeks, aga ka sügavaks ja pühaks veekoguks. Keskajal
olevat järve lähedal olnud kabel, mis jumalateenistuse ajal koos rahvaga maa
alla vajunud, sest vetejumal ei olevat ristiusku sallinud. teise variandi järgi
põhjustanud katastroofi seitsme tibuga kana pääsemine kabelisse. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/