Otsingu tulemused:
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)
Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
Pindala: 6,2haKaldajoone pikkus: 1321m
Keskmine sügavus: 3.00m
Maksimaalne sügavus: 9.00m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)
Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 59.37
Long: 25.7230556
Harjumaal, Kuusalu vallas Koitjärve küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu
Kuulub Jussi järvestikku
Veepeegel 6,2 ha, pikkus 500 m, laius 200 m, kaldajoone pikkus 1321 m, keskmine sügavus 3,5 m, suurim sügavus 9,7 m
Pehme- ja heledaveeline, poolhuumustoiteline
Registrikood: VEE2007900
Foto: Edwill
Harju maakonnas, Aegviidust umbes 12 km põhjakirdes, nn. Pruunakõrves, paikneb kahel pool Aegviidu-Paukjärve oostikku (kannab siin Järvamäe nime) kuuest järvest koosnev Jussi järvestik.
Rühma keskne järv; asetseb kahe vallseljaku vahel, on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Pindala 6,1 ha, suurim sügavus 9,7 m (keskmine sügavus 3,5 m). Sügavaim koht on idakalda lähedal, järve keskosast veidi põhja pool. Selle ilusa järve kallas on idas ja läänes kõrge, idas metsane ja eriti järsk. vesi süveneb üsna kalda lähedal. Raba ulatub järve lõunaotsa juurde, kuid sellegipärast on põhi ka seal liivane. Sügavamal katab põhja paks (vähemalt 1-2 m) turbamudakiht.
Umbjärv, kraavi kaudu ühenduses Kõverjärvega. Vesi on kihistunud, rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,5 m).
Väga taimevaene. Zooplankton on väga liigivaene, põhjaloomastik hulgalt vähene.
1943. a. domineeris järves ahven, oli ka kokre ja linaskit. Sisse on lastud hõbekokre.
Järvel on nähtud sõtkast. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, koger, harvemini roosärg. /Õngitsemine. Tln., 2003/