Harjumaal, Kuusalu vallas Koitjärve küla lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu
Veepeegel 8,7 ha, pikkus 490 m, laius 360 m, suurim sügavus 10,3 m, kaldajoone pikkus 1473 m
Pehme- ja heledaveeline, vähetoiteline
Kuulub reostustundlike veekogude nimekirja
Registrikood: VEE2006900
Põhiliselt Aegviidu-Paukjärve oostiku läänepoolsel küljel olev järv, mille pindala on 8,6 ha, suurim sügavus 11,1 m; keskmine sügavus 5,9 m. Vesi süveneb järsult. Järve raamivad valgusrikka männimetsaga kaetud künkad, ainult edelakallas on madalam. Perv on peaaegu kõikjal kõva, liivane minaraalmaa laskub otse vette. Järve loodenurgas on ujula jäänused, kaldal hoonete vundamendid; need annavad tunnistust, et järve on kunagi intensiivselt puhkekohana kasutatud. Lõunakalda lähedal on saar, kus kasvavad haavad, lepad ja pisike männike. Kaldavööde on liivane, 3-4 m sügavusel lasub pruunikas limatombuline sapropeel, sügavamal kuni 2 m paksune rohekaspruuni haisva sapropeeli kiht. Vees leidub palju ronte.
Umbjärv, mis näib toituvat peamiselt sademete
veest.
Järve taimestik erakordselt vaene. Kaladest on
valdav ahven, leidub ka särge ja haugi. Kirjanik A. H. Tammsaare olevat siit
1907. a. püüdnud paarinaelase haugi. Sisse on lastud hõbekokre.
Koos Paukjärvega vajavad kaitset oma tänaseni
säilinud oma loodusliku ilme tõttu Paukjärvest 200 m ja 500 m kagu pool asuvad
vähetoitelised Liivjärv ja Umerikjärv; eriti viimane kui ainus haruldase
vahelduvõielise vesikuuse leiukoht Põhja-Eestis ning T. Reinvaldi andmeil kui
sügavaim järv Põhja-Eestis (15 m). Sügav olevat ka läheduses olev Kaasikjärv.
Paukjärv ja tema ümbrus, eriti põhjakaldal olevalt
oosilt vaadelduna, pakub suurt esteetilist naudingut.
Paukjärve maastik olevat inspireerinud meie
kirjandusklassikut A. H. Tammsaaret "Kõrboja peremehe" loomisel. Ühes
"Päevalehe" numbris 1915. a. annab Tammsaare kauni kirjelduse
Paukjärvest ja põhja pool olevast Kolga rabast. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln.,
1977/