Parmud ja nende vastsed

Parmud ja nende vastsed (ingl k horse flies; vene k slepeni


Parmlased (Tabanidae) on sugukond kärbselisi; maailmas ligi 3000 liiki, Eestis  üle 30 liigi.

Keskmise suurusega või suured putukad, kehapikkus 7–26 millimeetrit. Väliselt meenutavad suurepealisi jässaka kehaga kärbseid. Iseloomulikud on suured eredavärvilised silmad.

Tegutsevad ainult päeval. Nad on aktiivsed maikuu lõpust kuni septembri keskpaigani; eriti rohkesti on neid juuni teisel ja juuli esimesel poolel.


Parmude sigarisarnase kujuga vastsed elavad vees, enamasti põhjamutta kaevunult. Mõne liigi vastsed võivad ka veepinnal ujuda. Suurema osa liikide vastsed toituvad väiksematest organismidest, vaid kibunate vastsed on täiesti taimtoidulised. Nukkumiseks ronivad täiskasvanud vastsed kuivale, mõnikord lähevad nad veekogust üsna kaugele. Elutsükli pikkus on 1 kuni 3 aastat.

Paljude parmuliikide emased on tuntud agressiivsete vereimejatena, kelle pisted on väga valusad. Nad võivad rünnata kõikvõimalikke loomi, ka inimest. Isased parmud toituvad taimemahladest. 

Lisaks tavalistele parmudele kuuluvad  sugukonda kibunad (Chrysops), kirjude tiibade ja ereroheliste silmadega väga valusalt hammustavad putukad, ning sõgelased (Chrysozona), kes on väikesed hallikirjude tiibadega väga tavalised parmud, keda rahvasuus ka lätlasteks kutsutakse

Parme püütakse liblikavõrgu või käega. 
Konks aetakse sisse valmiku rinnalt ja juhitakse välja kõhult.
Vastseid pannakse konksule samamoodi nagu kärbsetõuke.
Kala võtab hästi.