Muiste peeti Võhandu jõge pühaks, sest seal pidanud elama vetehaldjas. Mis vetehaldjale ei meeldinud, seda ei tohtinud rahvas teha. Kord hakanud üks mõisnik Harjumäe külje alla jõele veskit ehitama. Kui veski valmis, olnud suur viljaikaldus. Rahvas arvanud, et vetehaldjas ei tahtnud, et püha jõe voolu takistati ja saatis rahvale karistuseks viljaikalduse. Hakatud nõu pidama, kuidas veskist lahti saada. Ühel ööl kogunenud külaelanikud kokku ja lõhkunud veski maha ning kandnud kivid laiali. Kui mõisnik sellest teada saanud, läinud ta väga vihaseks ning käskinud veski uuesti üles ehitada. See aga ei õnnestunud, sest kõik see, mis päeval ehitati, lammutati öösel talupoegade poolt. Veski ase on veel praegugi Harjumäe juures jões näha. Seal on jões palju kive. Veel praegugi nimetatakse Võhandu ülemjooksu kuni Vagula järveni Pühajõeks.
EKRK III 19, 18 < Urvaste khk., Sõmerpalu v., Osula k. - Toomas Lokk < Hilda Iher, 66 a. (1983)
Saladuslik keeris Võhandu jõe harus
Võhandu jõe haru, mis voolab Räpina luteri kiriku kalmistu tagant läbi, on seotud salapärase näkilooga. Sealt tulnud kaks noormeest S. Parmask ja Taani Võikov üle. Nad sõudnud kiiresti ja olnudki varsti üle saamas, kuid veekeeris löönud paadi ümber ja nad kukkunud vette. Ja korraga hakatud neid põhja kiskuma. Ei olla aidanud ujumine ega midagi ja nad olla uppunud. Sinna pole mitte need uppunud, vaid ka paljud teised. Jutustuste järgi on sinna uppunud ligi 10 inimest.
Kui kaldalt vaatad, siis on see koht väga vaikne. Kui aga mõni part või luik sinna kohta jõuab, kistakse ta kohe vee põhja. Arvatakse, et sääl on näkk, kes alatasa hingi püüab.
ERA II 245, 557/8 (3) < Räpina khk., Räpina v., Raigla k., Tamme t. - Felix Kohus, Räpina algkooli õpilane < Ella Kohus, 30 a. (1939) Redigeeris USN
Allikas: