Pärimus: Helme Valgjärv
Helme Valgjärve tekkimine
Valgjärv, mis jääb otse Tõrva-Härgmäe tee äärde, on vististi üks ilusamaid kogu Lõuna-Eestis. Oma nime olevat ta saanud haruldaselt läbipaistva vee järgi.
Legendil Valgjärve põhja vajunud mõisast on teatud tõepõhi olemas - järve põhjast on leitud puuehituse jäänuseid. Arvatakse, et tegemist on I aastatuhande teise poolde kuuluva asula jäänustega. Poolsaarele rajatud asula jäi enne I aastatuhande lõppu järve veetaseme tõusu tõttu vee alla.
Enne oli praeguse Helme Valgjärve asemel tore loss. Seal elas üks rikas härra oma õega, kelle südames keelatud armastus õe vasta põlema süttis. Hea maksu eest oli preester valmis neid paari panema. Siiski ei julgenud ta omast peast neid laulatada, vaid käskis paavsti käest luba küsida. Noor mõisnik läkitas paavstile suured kingitused ja sai loa. Aega viitmata saatis ta nüüd ümberkaudsetele mõisnikkudele sõnumid ja palus neid pulma. Niisama kutsus peigmees talurahvagi noori mehi ja neide kokku, kellele ta lossi õuel toreda söömaaja tahtis anda. Kui need pulmapäeval pulma tahtsid minna, tuli neile lossi mäel hall vanamees vastu, kes neid koju tagasi käskis minna. Vanamehe nägu oli nii tõsine, et keegi vasta ei julgenud panna, vaid igaüks kärmesti ümber pöördus.
Saksu see-eest kogus pulmatuba otsani täis. Kui preester laulatust pidi alustama, astus peigmehe onu peigmehe ette ja manitses teda südamest, et ta õde enesega mitte laulatada et laseks. Peigmees naeris aga onu manitsuse üle ja ütles enesel paavsti loa taskus olevat. Nähes, et peigmees oma ettevõtte sisse kindlaks jääb, hüüdis onu: "Et võtke siis hukatust vasta, kes teie hukatust otsite!" Seda üteldes ruttas ta õue, hüppas hobuse selga ja kihutas oma teed.
Kui onu teisel päeval pulmamajasse tagasi läks, ei näinud ta enam kusagil mäge, mille otsas tore loss oli seisnud. Mäe ja lossi asemel lainetas temale suur järv vasta, mille põhjast lossi torni otsad paistsid. Loss oli maa põhja vajunud ja tema asemele järv astunud. Järv ise kannab sest saadik Valgjärve ehk Koorküla järve nime.
Allikas: valgark.ee/Kohamuistendid.htm#_Toc203377507