Otsingu tulemused:
1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pahlakilud
66. Pakrirootslaste elust
67. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
68. Preserv
69. Purjepaat
70. Pärnu Kalakombinaat
71. Remulaadkaste
72. Riimkilu (Platanichthys platana)
73. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
74. Sardiinid õlis
75. Soomkala
76. Soomuste mahavõtmine
77. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
78. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
79. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
80. Tallinna Kalandustehnikum
81. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
82. Tallinna kilud
83. Tallinna Merekolledž
84. Tartarkaste
85. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
86. Triivpüük
87. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
88. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
89. Töönduskalad
90. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
91. Veldre, Ivar
92. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
93. Virrakilud (Clupeoides)
94. Võrgukivid
95. Võrguparandus
96. Võrgupüük
97. Võrgusilm
98. Võrklaev
2. Aasovi meri
3. Amasooniakilu (Amazonsprattus scintilla)
4. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
5. Anšoovislased (Engraulidae)
6. Anšoovistülka ehk anšooviskilu (Clupeonella engrauliformis)
7. Bleekeri jõekilu (Clupeichthys bleekeri)
8. Borneo virrakilu (Clupeoides borneensis)
9. Bückling
10. Caesari salat
11. Dioksiin
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. End, Albert Arvo
14. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
15. Garum ja liquamen
16. Hara saar
17. Heeringlased (Clupeidae)
18. Hiiu Kalur AS
19. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
20. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
21. Iriani virrakilu (Clupeoides venulosus)
22. Jõekilud (Clupeichthys)
23. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
24. Jääpüük
25. Kaaviari ajaloost
26. Kalakirjandus
27. Kalaliha koostis
28. Kalandus
29. Kalapaat
30. Kalapasta
31. Kalarand (Tallinn)
32. Kalavõrk
33. Kalimantani virrakilu (Clupeoides hypselosoma)
34. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
35. Karujärve vaim
36. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
37. Kaspia tülka (Clupeonella caspia)
38. Kaspia viiger (Pusa caspica)
39. Kiidjärve veskijärv (Kiidjärve paisjärv)
40. Kilu (raamat)
41. Kilu nimelugu
42. Kilud (Sprattus)
43. Kiluvõrk
44. Kolju-taat
45. Kouk
46. Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
50. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
51. Läänemeri
52. Mülleri kilu (Sprattus muelleri)
53. Malai jõekilu (Clupeichthys perakensis)
54. Mańkowski, Władysław
55. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
56. Merikoha (Sander marinus)
57. nakikalad
58. Noodapüük
59. Noodasulane
60. Noot
61. Paadisulane
62. Paapua virrakilu (Clupeoides papuensis)
63. Paaristraalimine
64. Paatkond
65. Pahlakilud
66. Pakrirootslaste elust
67. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
68. Preserv
69. Purjepaat
70. Pärnu Kalakombinaat
71. Remulaadkaste
72. Riimkilu (Platanichthys platana)
73. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
74. Sardiinid õlis
75. Soomkala
76. Soomuste mahavõtmine
77. Sumatra jõekilu (Clupeichthys goniognathus)
78. Sörensen, Voldemar R (kilutööstur)
79. Tai jõekilu (Clupeichthys aesarnensis)
80. Tallinna Kalandustehnikum
81. Tallinna Kalatööstuslik Merekool
82. Tallinna kilud
83. Tallinna Merekolledž
84. Tartarkaste
85. Tasmaania kilu (Sprattus novaehollandiae)
86. Triivpüük
87. Tšiili heeringas (Clupea bentincki)
88. Tulemaa kilu (Sprattus fuegensis)
89. Töönduskalad
90. Uusmeremaa kilu (Sprattus antipodum)
91. Veldre, Ivar
92. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
93. Virrakilud (Clupeoides)
94. Võrgukivid
95. Võrguparandus
96. Võrgupüük
97. Võrgusilm
98. Võrklaev
Pakrirootslaste elust
Pakrirootslaste elust Saarte rannikumeri on enamasti madal ja kivine või piiratud kaldapangaga. Ainus suurematele laevadele sobiv sadamakoht asub Väike-Pakri Väikeküla all. Traditsiooniliselt kasutati randumiseks lautreid. Suuri purjekaid pole Pakri saartel kunagi ehitatud, küll aga on mehed olnud osavad paadiehitajad. Vanimaks paaditüübiks oli ruup, lameda põhjaga lootsik, mida 20. sajandil enam ei valmistatud. Kalapüügiks ja sõiduks kasutati nii 2–3 aerupaariga sõudepaate kui väikesi purjekaid. Purjeid töödeldi haavakoorega, mis andis riidele punakaspruuni värvi. Mootorpaate hakati ehitama 1920. aastate keskel. Kala oli saartel rohkem kui leivakõrvane. Näiteks keskajal maksti Padise munkadele, kes ei tohtinud liha süüa, oluline osa maksudest kalas. Vilets kalasaak tõi puuduse majja, parem kalaõnn aga oli pea ainus rahalise sissetuleku allikas. 1920.–30. aastail toimunud moderniseerumine sai suuresti võimalikuks tänu Paldiskis ülesostjaile maha müüdud rohkele kalasaagile. Enim püüti kilu ja räime, suvisel ajal ka haugi, ahvenat, siiga, lesta ja angerjat. Omapärane oli suvel madalasse vette ”mängima” tulnud säina püük (ringfisk), mida külarahvas ühiselt ette võttis. Allikas: ERMVaata lisaks:
Pakri saaredPakri laht