Orava järv (Orava Mõisajärv)

Orava järv, ka Orava Mõisajärv

Põlvamaal, Orava vallas, Orava küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6421722	57°53'23" N
Y	704552	27°27'0" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 12,2 ha, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 12,5 m, pikkus 890 m, laius 200 m, maht 436 tuh m3, kaldajoone pikkus 2 011 m

Valgala pindala 4,3 km², veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2130400

 

Põlva maakonna kaguosas, metsarikkal Palumaal, asub kaks järvederühma: Orava raudteejaamast 3 km edelas Orava Mõisajärvest, Solda järvest ja Mustjärvest koosnev rühm; Orava raudteejaamast 2 km kagus Kõverjärv koos kahe Väikejärvega (neid nimetatakse ka Tahojärveks ja Mustajärveks).

Orava Mõisajärv on Orava asundusest vahetult lääne pool olev 12,1 ha suurune ja 12,8 m sügavune järv (keskmine sügavus 3,6 m). Ta on ida-lääne suunas piklik, ligi 900 m pikk, keskosas veidi ahenenud; sügavaim koht on järve idapoolse kolmandiku kohal lõunakalda lähedal, ujulast veidi lääne pool. Järv asub kultuurmaastikus, tema kagukaldal on põline Orava park, sellest lääne pool väike ujula, edasi põllud, majapidamised ja mets. Kaldad on järve keskosas suhteliselt kõrged,eriti lõuna pool, otstes madalamad. Põhjakaldal leidub rohkesti linaleokive, ka suuremaid rahne. Põhi on kaetud mudaga. Lõunakaldal ujula juures ja põhjakaldal on ka liivakat põhja.

Läbivool peaaegu puudub. Vesi on rohekaskollane, oliivroheline või kollakasroheline, vähese läbipaistvusega (0,5-1,1 m) ja tugevasti kihistunud. Talviti jääb järv ummuksile, hapnikku pole süvakihtides ka suvel, vaid see kaob juba 3,5 m sügavusel.

Taimestikku oli 1974. a. keskmiselt, liike aga rohkesti (26). Teiste seas leidus haruldast jõgitakjat, 1936. a. järves kasvanud haruldane vesipipar oli 1974. a. kadunud.

Järves esineb tugev sinivetikate õitsemine. Praegu vohab järves sinivetikas Oscillatoria redekei, mis varem oli Eestis haruldane. Haruldusi leidub ka zooplanktonis.

Varem oli järves elanud rohkesti vähki, nüüd on ta kadunud.

Ehkki järv jääb sageli ummuksile, olevat kalu üsna palju. Eriti palju olevat särge, aga ka kokre ja haugi. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

 

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/