Orajärv (Neeruti Orajärv, Neeruti järv)
Orajärv (Neeruti Orajärv), ka Neeruti järv
Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Neeruti ja Võduvere külade lähedal paiknev looduslik järv. Mitteavalik veekogu.Pindala 2,6 ha, kaldajoon 709 m, pikkus 320 m, laius 120 m, suurim sügavus 5,1 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6576676 | 59°18'39" N |
| Y | 620918 | 26°7'24" E |
Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Väga kareda veega, allikatoiteline
Neeruti järvestik, mis käesoleval ajal koosneb vaid neljast järvest (Ees-, Taga-, Ora- ja Sinijärv) asub Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustiku põhjaosas (Kadrinast 4 km lõuna pool). Järved paiknevad Neeruti mägede vallseljakute ja mõhnade vahel olevates lohkudes. E. Rähni arvab, et 20. sajandi alguses langes veetase Ees- ja Tagajärves paar meetrit. Samal ajal on kuivaks jäänud ka siin olnud Valgeristi järv.
Neeruti Orajärv on Eesjärvest umbes 0,4 km põhja pool asuv 2,8 ha suurune järv, mille sügavus koos lendmudaga on 5,1 m. Loode-kagu suunas piklik järv Orajärve soo loodeosas, vastu mineraalmaad. Järve ümbritseb soine põõsastega heinamaa, ainult põhjakaldal kasvab mets ja idakaldal leidub rabamännikut. Tervet järve piirava õõtsikuriba tõttu on juurdepääs veele raske. Põhja katab must sapropeel mitme meetri paksuse kihina (veekihi paksus järves vaid 3,5 m).
Praktiliselt umbjärv, kuhu toovad vett mõned sookraavid. Järve vesi on kollakasoran¼i värvusega, keskmise läbipaistvusega (2,8 m), suvel tugevasti segunev ja soojenev.
Taimeliike oli 1962. a. keskmiselt (19). Bakteriplankton on järves keskmine, fütoplankton on veidi rikkam ja selles esineb palju koldvetikaid, zooplankton üsna rohke. On leitud ka üks kerilooma Trichotria pocillum omapärane vorm.
Kõige kalarikkam järv Neerutis. Kõige arvukam asukas on särg, teisel kohal ahven, kolmandal linask, siis haug ja koger. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Neeruti järved. Ahven, haug, särg, koger, harvemini linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
KKR kood: VEE2012200
Neeruti järv. Foto: Kaire Sirel
Neeruti järvestik, mis käesoleval ajal koosneb vaid neljast järvest (Ees-, Taga-, Ora- ja Sinijärv) asub Lääne-Viru maakonnas, Pandivere kõrgustiku põhjaosas (Kadrinast 4 km lõuna pool). Järved paiknevad Neeruti mägede vallseljakute ja mõhnade vahel olevates lohkudes. E. Rähni arvab, et 20. sajandi alguses langes veetase Ees- ja Tagajärves paar meetrit. Samal ajal on kuivaks jäänud ka siin olnud Valgeristi järv.
Neeruti Orajärv on Eesjärvest umbes 0,4 km põhja pool asuv 2,8 ha suurune järv, mille sügavus koos lendmudaga on 5,1 m. Loode-kagu suunas piklik järv Orajärve soo loodeosas, vastu mineraalmaad. Järve ümbritseb soine põõsastega heinamaa, ainult põhjakaldal kasvab mets ja idakaldal leidub rabamännikut. Tervet järve piirava õõtsikuriba tõttu on juurdepääs veele raske. Põhja katab must sapropeel mitme meetri paksuse kihina (veekihi paksus järves vaid 3,5 m).
Praktiliselt umbjärv, kuhu toovad vett mõned sookraavid. Järve vesi on kollakasoran¼i värvusega, keskmise läbipaistvusega (2,8 m), suvel tugevasti segunev ja soojenev.
Taimeliike oli 1962. a. keskmiselt (19). Bakteriplankton on järves keskmine, fütoplankton on veidi rikkam ja selles esineb palju koldvetikaid, zooplankton üsna rohke. On leitud ka üks kerilooma Trichotria pocillum omapärane vorm.
Kõige kalarikkam järv Neerutis. Kõige arvukam asukas on särg, teisel kohal ahven, kolmandal linask, siis haug ja koger. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Neeruti järved. Ahven, haug, särg, koger, harvemini linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee
http://register.keskkonnainfo.ee