oos (vallseljak)
Oos, ka vallseljak
Pikk, kitsas ja järsunõlvaline, vallikujuline pinnavorm, mis on moodustunud mandrijää sulamisvee setteist (liivast, kruusast, veeristest) surveliste vooluvete toimel liustiku ees, sees, peal või all.
Oosid koosnevad valdavalt segakihilisest liivast ning kruusast. Pikkus võib ulatuda mõnesajast meetrist mitmete kilomeetriteni. Maailma pikimad oosid, koos katkestuskohtadega, on üle 500 km pikkused. Ooside kõrgus on aga vahemikus 3...200 meetrit.
Oose tekitavad liustikujõed tekivad peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. Liustikualuste "jõgede" vesi on peallasuva liustiku raskuse tõttu surveline. Seetõttu on ka setted suurema terasuurusega, sest kiire voolu tõttu viiakse moreeni peenemad koostisosad – savi ja aleuriit - veevoolu poolt kaasa.
Klassikalisi oose leidub Soomes ja Rootsis, Eestis Pandivere kõrgustikul ja seda ümbritseval alal.
Allikad:
Eesti Entsüklopeedia, 7. kd, Tln 1994
http://et.wikipedia.org/wiki/Oos