Kalapeedia Otsing Kaastöö

    

Läänemere suurim saar, 2994 km², u 45 miili Rootsi läänerannikust, ligi 60 000 elanikku, kuulub Rootsile.

Pinnamoelt peamiselt lubjakivist koosnev järsakrannikuga lavamaa (kõrgus kuni 83 m). Rannavete hoovused (kiirus 2-3 sõlme) ja merepinna kõrgus (kõikumine kuni 1 m) sõltuvad tuultest. Rannaveed jäätuvad vaid eriti karmil talvel, tavaliselt on jaanuarist märtsi lõpuni rannavetes triivjää. Saarest idas paikneb merepõhjas Gotlandi nõgu, põhjas Läänemere sügavaim koht Landsorti süvik (Landsorts djupet, 459 m). 

Ojamaa sadamaist suurimad on Visby (läänerannikul) ja Slite (idarannikul).

Saare halduskeskus on Visby (u 22 600 elanikku).

Ajaloost

Saar on götalaste koduks. Saart on seostatud ka gootidega, nimelt on Ojamaad peetud nende väljarännukohaks. Saagade põhjal alistus saar  9. sajandil vabatahtlikult svealaste (hiljem Rootsi) kuningale.

Keskajal oli Ojamaa tähtis kaubanduskeskus ning Visby oli 13. sajandil tähtsaimaks hansalinnaks Läänemerel. Visby linna ja saart valitseti eraldi ning konfliktide tõttusaksa kaupmeeste ning talupoegade vahel toimus kodusõda, mille pidi 1288.a. maha suruma Rootsi kuningas Magnus I. 

1361. aastal vallutas saare Taani kuningas Valdemar Atterdag ning et Rootsi keskvõim oli järgnevalt nõrk ja Taani tõusis 14. sajandi lõpul võimsaimaks Läänemere riigiks, jäi see ligi kolmeks sajandiks Rootsi võimu alt välja. 

Saar okupeeriti 1394. aastal vitaalivendade poolt. Nad seadsid üles kaitselinnuse Visbysse. Saksa ordu armee vallutas Ojamaa aastal 1398, nad hävitasid Visby ning ajasid vitaalivennad saarelt välja. Landstingi võim taastati peale saare okupeerimist Saksa ordu poolt. 

Saar müüdi 1409. aastal Taani kuninganna Margrethele ja sellest sai Taani osa. 

1440. aastatel valitses seda Erik Pommerist, kes oli Taani, Rootsi ja Norra troonilt kukutatud. 

Alles peale 1449. aastat sai Taani saare tagasi. Hilisel keskajal kuulusid kohalikku valitsusse (tingi) kaksteist talupoegade esindajat, maaomanikku või asukat.

1523. aastal, kui Taani kuningas Christian II kukutati, jäi Ojamaa temale ustavaks jäänud admirali S¸ren Norby võimu alla. Alles 1525. aastal suutsid Rootsi ja Taaniga liidus olevad lübecklased saare vallutada. Visby linnus jäi aga endiselt Norby kätte ja alles 1527. aastal sai kuningas Frederik I saare enda võimu alla.

Pärast 1645. aastal sõlmitud Brömsebro lepingut läks Ojamaa Rootsi võimu alla. 1675–1679 okupeerisid saart aga taas taanlased, kuid pidid pärast Skåne sõda sealt siiski taas lahkuma, hävitades Visby kindlustused. Põhjasõja ja Vene-Rootsi sõja ajal rüüstasid saart venelased. Pärast 1809. aastat valitseb saarel rahuaeg.

Ojamaa asukad rääkisid traditsiooniliselt oma keelt, gutni keelt. Tänaseks on nad võtnud kasutusele ühe rootsi keele murde, mida tuntakse kui Gotländska. 13. sajandil kirjutati üles saareseadused (Guta lagh). K

Ojamaa on tuntud oma 94 keskaegse kiriku poolest, millest enamus on taastatud ning kasutuses. Kirikud on gooti ja romaani stiilis. Esimesed ehitati aastatel 1150–1250, teised aga 1250–1400. Vanim kirikumaal pärineb 12. sajandist.

Wikipedia, http://en.wikipedia.org/wiki/Gotland

Mereleksikon, lk 82