Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)

Oessaare laht, ka Põllumaa laht, Siiksaare laht

Saaremaal, Pihtla ning Valjala valdades, Matsiranna, Tõlluste, Väljaküla, Oessaare ning Siiksaare külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6465785

58°19'39" N

Y

433437

22°51'49" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Läänesaarte alamvesikond

Veepeegli pindala 121,3 ha, saarte pindala 4,5 ha, pindala kokku 125,8 ha, keskmine sügavus 1 m, suurim sügavus 1,6 m, pikkus 1 900 m, laius 1 000 m, kaldajoone pikkus 11 833 m

Valgala pindala 159 km2

Soolatoiteline rannikujärv.

Registri kood VEE2078700

Rannajärv Saaremaal, Saklast 2,5 km lõuna pool. Nimetatakse ka Põllumaa ja Siiksaare laheks, tema edelasoppi aga Poka laheks. Enam kui 100 ha suurune, kuid väga madal (suurim sügavus kohalike elanike teatel 1,6 m, valdav sügavus alla 1 m). Kaldad on madalad, kasutusel peamiselt karjamaadena. Kaldavööde on valdavalt savine, kohati mudane või kivine. Põhja katab enamasti ravimuda. Üks suurimaid ravimuda leiukohti Eestis - ta mudavaru on 1,5 miljonit tonni. Lahes leidub kaks suuremat ja üks väiksem saar.

Laht on mõningase läbivooluga. Vesi on heleroheline, põhjani läbipaistev. Talviti jääb veekogu sageli ummuksile. Taimestikku on rohkesti.

Kuigi laht jääb ummuksile, on kalastik liigirikas tänu heale ühendusele merega. Peamised kalad on roosärg, koger, haug ja linask. Leiduvat nurgu, viidikat, ahvenat, särge, säinast, teibi, angerjat, kiiska, silmu, rünti, ogalikku ja võldast.

Veelindudest võib näha järvel naerukajakat, kalakajakat, tiiru, viirest, luike ja hane.  /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Oessaare ehk Siiksaare laht on Laidevahe kaitsealal asuv jäänukjärv. Järve suurus on 100 ha, suurim sügavus 1,6 m. Merest eraldus 1000-1500 aastat tagasi.

Järve läbib Lõve jõgi, selle järvest merre voolavat osa tuntakse Silmajõe või Enismäe silmana. Kõrge veeseisu korral voolab selle kaudu järve merevesi. Järve põhjas asuv paks mudakiht on ravitoimeline. /

http://www.valjala.edu.ee/

 

Koger, särg, ahven, haug, linask, säinas, viidikas, angerjas, kiisk. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/