Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)

Noodasjärv, ka Nuudasjärv, Nadasi järv

mudakoger - Noodasjärv Võromaal - 21. märtsil 2009
Foto: Kalev Ots

Võrumaal, Lasva vallas, Noodasküla, Nõnova ning Sooküla külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6413108

57°49'11" N

Y

688304

27°10'10" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 29,4 ha, keskmine sügavus 2,1 m, suurim sügavus 3,2 m, pikkus 1 670 m, laius 390 m, maht 566 tuh m3, kaldajoone pikkus 3 772 m

Valgala pindala 54,8 km2, veevahetus 26 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, liigtoiteline

Registri kood VEE2142700

Kütioru põhjaosas, enne selle suubumist Võru-Petseri ürgorgu, asetsev kirde-edelasuunaline orujärv, Võrust 11 km ida pool. Järv on olnud enne suurem ja sügavam, kuid veepinna alandamine 1952 a. 1 m võrra on järve oluliselt madaldanud. Selle otseseks tagajärjeks on järve kitsa ja madala edelaosa kiire soostumine. Kütioru veerud on Noodasjärve kohal võrdlemisi madalad, ümbruses domineerib põllumaa. Järve kaldad on põhja pool madalad, enamasti mudased, lõunas peamiselt lausad, paiguti ka järsud, liivased või kruusased. Järv on ühtlaselt süvenev, põhi üsna kõva, kaetud õhukese mudakihiga, mis on veidi paksem järve lõunaosas.

Noodasjärv on suhteliselt suure valgala ja keskmise läbimõõduga. Lõunast voolab sisse Iskna oja, kirdest Raagsilla oja, lisaks esineb rohkesti põhja- ja kaldaallikaid. Loodenurgast voolab välja süvendatud Iskna oja, mis suubub Võhandusse.

Vesi on rohekaskollane või kollakasroheline ja vähe läbipaistev (0,9-1,0 m), kuid kihistumata.

1957 a. oli taimestik väga liigirikas (30 liiki) ja rohke. Palju on vetikaid, eriti ränivetikaid, samuti rohke on zooplankton. Põhjaloomastiku hulk on eri aastatel erisugune, kord vähene, kord suur. Leidub haruldast karpvähilist (Physocypria kliei).

Kalastikus domineerib särg, järgnevad ahven, latikas, haug, nurg, viidikas, kiisk, linask, nurg, roosärg, koger, luts, säinas, vingerjas ja rünt. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

 

Ajaloolist:

Noodasjärv on saanud omapärase kuju järgi rahvasuus tabava nime juba ammu. Rootsiaegsel plaanil kannab järv nime Nodas Puta Jerw, hiljem rahvasuus Nuudasjärv või Nadasi järv. Kunagi tegeleti järvel ka jääaluse noodapüügiga.

Järve mõlemal kaldal on olnud sajandeid asustus: idakaldal Sooküla, loodepoolsel kõrgel kaldal Noodasküla. 

 

Kaunis, kuid madal (maks. 3 m), suviti väga heinane järv. Esinevad särg, haug, ahven, latikas, nurg, viidikas, kiisk, roosärg. On andmeid ka kogre, turva, lutsu ja säina tabamise kohta. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/