Otsingu tulemused:

1. Akvaristika
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)

Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)

Noodasjärv, ka Nuudasjärv, Nadasi järv

mudakoger - Noodasjärv Võromaal  - 21. märtsil 2009
Foto: Kalev Ots

Võrumaal, Lasva vallas, Noodasküla, Nõnova ning Sooküla külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6413108

57°49'11" N

Y

688304

27°10'10" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 29,4 ha, keskmine sügavus 2,1 m, suurim sügavus 3,2 m, pikkus 1 670 m, laius 390 m, maht 566 tuh m3, kaldajoone pikkus 3 772 m

Valgala pindala 54,8 km2, veevahetus 26 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, liigtoiteline

Registri kood VEE2142700

Kütioru põhjaosas, enne selle suubumist Võru-Petseri ürgorgu, asetsev kirde-edelasuunaline orujärv, Võrust 11 km ida pool. Järv on olnud enne suurem ja sügavam, kuid veepinna alandamine 1952 a. 1 m võrra on järve oluliselt madaldanud. Selle otseseks tagajärjeks on järve kitsa ja madala edelaosa kiire soostumine. Kütioru veerud on Noodasjärve kohal võrdlemisi madalad, ümbruses domineerib põllumaa. Järve kaldad on põhja pool madalad, enamasti mudased, lõunas peamiselt lausad, paiguti ka järsud, liivased või kruusased. Järv on ühtlaselt süvenev, põhi üsna kõva, kaetud õhukese mudakihiga, mis on veidi paksem järve lõunaosas.

Noodasjärv on suhteliselt suure valgala ja keskmise läbimõõduga. Lõunast voolab sisse Iskna oja, kirdest Raagsilla oja, lisaks esineb rohkesti põhja- ja kaldaallikaid. Loodenurgast voolab välja süvendatud Iskna oja, mis suubub Võhandusse.

Vesi on rohekaskollane või kollakasroheline ja vähe läbipaistev (0,9-1,0 m), kuid kihistumata.

1957 a. oli taimestik väga liigirikas (30 liiki) ja rohke. Palju on vetikaid, eriti ränivetikaid, samuti rohke on zooplankton. Põhjaloomastiku hulk on eri aastatel erisugune, kord vähene, kord suur. Leidub haruldast karpvähilist (Physocypria kliei).

Kalastikus domineerib särg, järgnevad ahven, latikas, haug, nurg, viidikas, kiisk, linask, nurg, roosärg, koger, luts, säinas, vingerjas ja rünt. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

 

Ajaloolist:

Noodasjärv on saanud omapärase kuju järgi rahvasuus tabava nime juba ammu. Rootsiaegsel plaanil kannab järv nime Nodas Puta Jerw, hiljem rahvasuus Nuudasjärv või Nadasi järv. Kunagi tegeleti järvel ka jääaluse noodapüügiga.

Järve mõlemal kaldal on olnud sajandeid asustus: idakaldal Sooküla, loodepoolsel kõrgel kaldal Noodasküla. 

 

Kaunis, kuid madal (maks. 3 m), suviti väga heinane järv. Esinevad särg, haug, ahven, latikas, nurg, viidikas, kiisk, roosärg. On andmeid ka kogre, turva, lutsu ja säina tabamise kohta. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/