Ninasarvikpõrnika vastne (rasvik)
Ninasarvikpõrnika vastne, ka rasvik
Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) on põrniklaste sugukonda sarvikpõrniklaste alamsugukonda kuuluv putukas.
Ninasarvikpõrnikas elab Lõuna- ja Kesk-Euroopas, samuti Põhja-Euroopas, sealhulgas Eestis, Põhja-Aafrikas ja kohati Kagu-Aasias.
Ninasarvikpõrnikas on üks suuremaid põrnikaid. Tema pikkus on 25–40 mm.
Põrnikas on lennuvõimeline. Soojadel suveõhtutel lendab ta sageli valguse peale.
Ninasarvikpõrnikal on punakaspruunid läikivad kattetiivad. Isasel põrnikal on laubal tahapoole kaardus sarv, emasel see puudub.
Vastsed on kuni 12 cm pikkused valged tõugud, kes elavad kõdunenud puidus, saepurus, kompostihunnikus, läbikäärinud sõnnikus. Vahel kahjustavad vastsed taimede, näiteks rooside või viinapuude juuri. Vastse areng kestab 4 aastat
Vastse nimetuseks on raamatus "Õngitsemine" pakutud ka nime rasvik (võrdle vene k salnik), mis iseloomustab tema kopsakust.
Rasvikud võivad kasvada väga suurteks, ent õngitsemisel on parimad kuni 25 mm pikkused vastsed. Leitud rasvikud pannakse vette ja pigistatakse neist ettevaatlikult välja neis olev must ollus, seejärel asetatakse nad saepuruga karpi ja sinna lisatakse ka kohupiima. Nii nuumatud rasvikud muutuvad valgeteks ja tihketeks. Karpi hoitakse jahedas kohas.
Rasvik aetakse tervikuna konksule ja tarviduse korral seotakse peene niidiga kinni. Rasvikuga püütakse suuri karplasi, kas ujukiõnge või tonkaga.
Allikad:
V.Korþets, Õngitsemine. Tln., 2003