Nigula järv (Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv)
Nigula järv, ka Vanamõisa järv, Nigula Vanajärv, Vanajärve järv, Järve järv, Vanasaare järv
Pärnumaal, Häädemeeste vallas, Urissaare ja Uudemaa külade lähedal asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu
Järv paikneb Nigula looduskaitsealal
Pindala 20,3 ha, keskmine sügavus 2,4 m, suurim sügavus 3,1 m, pikkus 810 m, laius 450 m, kaldajoone pikkus 2329 m
Keskpunkti koordinaadid:
| Ristkoordinaat | Kraad, minut, sekund | |
| X | 6429814 | 58°0'27" N |
| Y | 541849 | 24°42'28" E |
Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Valgala pindala 4,6 km2, veevahetus 3 korda aastas
Pehme- ja tumedaveeline, huumustoiteline
Registri kood VEE2097400
Nigula järv. Foto: http://jaamakas.blogspot.com
Pärnu maakonna lõunaosas, Tali asundusest 7,5 km lõunaedelas, Nigula looduskaitseala territooriumil asuv järv, mida tuntakse ka Järve järve, Nigula Vanajärve, Vanasaare järve ja Vanamõisa järve nime all. Ta pindala on 17,9 ha, suurim sügavus 3,1 m (keskmine sügavus 2,4 m). Asub Nigula raba idaserval, absoluutsel kõrgusel 53,7 m. Raba idaservaga rööbiti kulgeb madal voorjas põlustatud künnis, mida järvest eraldab soine puisniiduriba. Välja arvatud kaks mineraalmaani küündivat lahesoppi idas, on järv peaaegu tervenisti ümbritsetud rabaga.Kohalike elanike arvates on järv tekkinud raba põlemisel enam kui 100 aastat tagasi; tulekahju tõepärasust kinnitavad järve ümbruses leiduvad põlenud kännud ja muud põlemisjäljed. Tõenäoliselt oli siin reliktjärv, mille pindala tulekahju tagajärjel oluliselt suurenes.
Nigula järv on põhja-lõuna suunas pisut piklik veekogu kahe ida poole ulatuva lahesopiga. Kaldad on turbased ja üsna kõrged. Vaid põhjapoolse lahekese kohal on pisur savikat kallast. Järve põhja katab kuni 6 m paksuse kihina pehme turbamuda, milles leidub rohkesti kände ja roikaid.
Järv on nõrga läbivooluga. Vesi on punakaspruun, vähese (0,7 m) läbipaistvusega, hästi segunev ja soojenev. taimestik oli 1954. ja 1973. a. väga vähene, leiti 4 liiki makrofüüte. Fütoplanktonit on vähe, kuid V. Kõvaski andmeil kuulub sellesse rohkesti haruldasi vetikuid. Ka väheses zooplanktonis leidub küüsrikut ja siin haruldasi aerjalalisi. Põhjaloomastikku on väga vähe.
Kaladest leidub siin palju pisikest musta ahvenat, kuid olevat ka kiloseid isendeid, saadavat veel haugi ja lutsu, mõnedel andmetel isegi särge. Veelindudest pesitseb järvelsinikael-part, on nähtud sõtkast, vihitajat ja järvekauri. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esinevad ahven, särg, haug, harvemini koger. /Õngitsemine. Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977