Mustjärv (Piigandi Mustjärv), ka Mustina järv, Kogrejärv
Põlvamaal, Kanepi vallas, Heisri küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6435408 |
58°1'41" N |
Y |
666970 |
26°49'36" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 15 ha, keskmine sügavus 6,8 m, suurim sügavus 14,3 m, pikkus 1 280 m, laius 170 m, kaldajoone pikkus 2 718 m
Valgala pindala 2,3 km2
Pehme- ja tumedaveeline järv, pehmeveeline ning segatoiteline
Registri kood VEE2110300
Loode-kagu suunas piklik järv Heisris.
Mustjärv on metsaga ümbritsetud umbjärv. Kaldad on paiguti pehmed, paiguti
kõvad. Idakaldal on üsna palju mineraalperve; seal leidub rohkesti linaleokive
ja puujuurte alla viivaid urge, kaguotsa juures on isegi liivane ujumiskoht.
Üsna tugevasti kihistunud. Mustjärve vesi on punakaspruun, vee õitsemise ajal
oliiv-rohekaskollane ning vähe läbipaistev (0,5-1,3 m).
Järv on erakordselt taimevaene. 1973 a. leiti ainult 10 liiki taimi, neist
peaaegu kõiki vaid mõne tuti või laiguna.
Huvitav on selle tumedaveelise järve vee õitsemine, põhjustatud nähtavasti
kunagisest linaleotamisest.
Kalastik on üllatavalt liigirikas, kusjuures kalad on kõik tumeda värvusega.
Esinevad peamiselt ahven ja haug, kuid leiduvat ka linaskit, latikat, kokre,
lutsu ja laiaseljalisi särgi.
Sünge ja salapärane Piigandi Mustjärv on paelunud ka kirjanike tähelepanu. Nii
kirjeldab R. Roht teda oma romaanis "Hümnid Paanile", Valev Uibopuu
aga romaanis "Janu" (1957). Rahvamuistendi järgi olevat Mustjärve
põhjas peidus Rootsi kuninga mõõk. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Ahven, haug, angerjas. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/