Võrumaal, Haanja ning Misso valdades, Kuklase, Murati ja Laisi külade juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6386411 |
57°34'54" N |
Y |
684789 |
27°5'23" E |
Vesikond: Koiva vKoiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pindala 65,8 ha, keskmine sügavus 3,6 m, suurim sügavus 4,3 m, pikkus 1 800 m, laius 700 m, kaldajoone pikkus 5 254 m
Valgala pindala 84,3 km2, veevahetus 9 korda aastas
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2155900
Üsna suur (66,6 ha) kirde-edela suunas piklik järv Ruusmäelt 5 km lõuna pool Eesti-Läti piiril (9,5 ha järvest kuulub Lätile). Järve absoluutne kõrgus on 171,9 m, suurim sügavus 4,3 m (järve kirdeosa idakalda lähedal), keskmine sügavus 3,6 m. Asub Haanja künkliku moreenmaastiku ja Misso
metsarohke sandurmaastiku piirialal. Järve ümbruses on lamedad savikad
põllustatud moreenkühmud, kirdes ja kagus metsased liiva-alad, idas leidub
isegi pisut raba. Küllaltki liigestatud kaldajoonega järv, milles loodekalda
lähedal on väike puudega kaetud saar. Endise Murati mõisa kohal on kaldal
säilinud üksikud põlised tammed, mis kuuluvad looduskaitse alla. Kaldavööde on
enamasti liivane, ida- ja lõunaosas ka mudane või turbane. Sügavamal on põhi
laetud kuni 1 m paksuse mudakihiga.
Läbivoolujärv - kirdesoppi tuleb preeska järvest lähtuv Kuura jõgi, edelanurka
Majori järvest ojake, väljavool on kagunurgast Vaidava jõe kaudu Mustjõkke ja
Koivasse. Järv saab vett ka allikaist, mida loodekaldal leidub rohkesti.
Vesi on segunev ja hapnikurikas, kollane, vähe läbipaistev (1,2-1,7 m).
Taimestik on liigirikas (23 liiki). Fütiplanktonit on rohkesti, zooplanktonit
on keskmiselt, selles leidub üksikuid küürikuid. Põhjaloomastik on vaene.
Viimasest on A. Järvekülg leidnud mitmeid haruldasi karpvähilisi. Kunagi oli
Murati väga hea vähijärv.
Võrdlemisi liigirikas on ka kalastik, milles esinevad särg, ahven, haug,
latikas, kiisk, roosärg ja koger. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esinevad latikas, särg, ahven, haug, roosärg, kiisk, koger, linask, luts. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/