Otsingu tulemused:

muuda otsingut | sulge otsinguaken

Mullutu-Suurlaht

Saaremaal, Kuressaarest läänes rannikutasandikul merest 2 km kaugusel asuv kaksikjärv: u 14,4 km², suurim sügavus 2,1 m; eraldunud merest 1000-1500 aastat tagasi.

Koosneb idapoolsest Suurlahest (5,9 km²) ja läänepoolsest Mullutu lahest (8,5 km²), neid ühendab Kurguks nimetatav järvekael. Teine järvekael seob Mullutu lahega selle läänesoppi - Vägara lahte.

Mullutu lahte suubuvad Kärla ja Pühajõgi ning Kogula kraav, Suurlahte Kortsisoo oja ja Irase kraav, Kurgu lähedalt voolab välja Nasva jõgi.

Mullutu-Suurlaht on tänu Nasva jõele väga kalarikas, seal leidub ahvenat, angerjat, haugi, kiiska, kokre, linaskit, lutsu, roosärge, rünti, säinast, särge, teibi ja viidikat.

Järvest kaevandatakse meremuda (Mullutu-Suurlahe meremudamaardla)

Mullutu Suurlaht on Kuressaare linna läänepiiril asuvast Linnulahest vahetult läänes asuv mitmeosaline järv. Oma ligikaudu 14,4 ruutkilomeetri suuruse pindalaga on ta Eesti järvede hulgas neljandal kohal. Tema kolm põhilist osa on järgmised; ida pool kirde-edelasuunaline Suurlaht (5,9 ruutkilomeetrit), sellega Kurguks nimetatava järvekaela kaudu ühenduses olev põhja-lõunasuunaline Mullutu ehk Suur Mullutu laht ning läänes viimasega omakorda järvekaela varal ühendatud Vägara ehk Väike Mullutu laht (ka Kiisajärv) (mõlemad kokku 8,5 ruutkilomeetrit). Veekogu on väga madal: suurim sügavus 2,1 m, keskmine sügavus 1,0 m. Suurvee ajal (mil vesi tõuseb keskmiselt 0,75 m, maksimaalselt 1,16 m) moodustab Mullatu Suurlaht kuni 36 ruutkilomeetri suuruse veekogu, mis ulatub Vägara lahest kaugele läände Kaalupea laheni ja loodesse, haarates endasse ka Paadla lahe (umbes 80 ha suurune veekogu) ning viimase ja Mullutu lahe vahele jääva ala.

Suurlaht on vähe liigestatud rannajoonega kuni 2,1 m sügavune järveosa, kõige sügavam keskel, lahega samasuunalises vagumuses. Suurlahe kirdenurgas on 3 ha suurune Rahinu saar. Kaldad on madalad ja lausad, enamasti kruusased ja kivised, paiguti ka liivased, savised või mudased. Kalda soostumine raskendab ligipääsu veele. Lahe põhja katavad viirsavid, millel paiguti lasub liivakate, enamasti aga paks ravimudakiht.

Mullutu laht on enam liigestunud kaldajoonega kui Suurlaht; ta põhjaosas on viis väikest laidu, millest suurimat, nn. Rombirahu (umbes 1 ha) kasutatakse heinamaana. Ida poolt ulatub järve suur poolsaar - Hidre nukk. Mullutu laht ja Vägara laht on väga madalad. Eriti madal on Mullutu lahe põhjaosa (0,2-0,3 m). Ainult Nasva jõe suudmest loodes on sügavus ligikaudu 1,7 m. Mullutu ja Vägara lahe kaldad on madalad, väga tugevasti roogu kasvanud. Lahe lõunaosas lasub viirsavil umbes 1,7 m paksune liivakiht, mudakiht aga on õhuke (ligikaudu 0,4 m). Ainult lahe lääneosas on mudakihi paksus üle meetri. Vägara laht on umbes 1,1 m sügavune mudase põhjaga veekogu. Metsast saart nimetatakse Läku mättaks.

Läbivool on tugev Mullutu lahes, nõrk Suur- ja Vägara lahes. Mullutu lahte tulevad Kaarmise ja Kärla jõgi, Suurlahte Unimäe jõgi; lisaks annavad vett mitmed kraavid ja põhjaveeallikad Mullutu lahe Rombirahu ja Hidre nuki lähedal. Lahtede ühiseks äravooluks on Mullutu lahe loodesopist algav 3 km pikkune Nasva jõgi, mis suubub merre. Veerohkel ajal voolab vesi lahtedest merre, veevaesel ajal, eriti lõunatuule korral, on vool Nasva jões vastupidine ja soolane vesi tungib lahtedesse.

Lahestiku vesi on kollakasroheline või rohekaskollane ning kõikjal põhjani läbipaistev, seguneb ja soojeneb suvel põhjalikult ja on hapnikurikas. Talvel on hapnikku Mullutu lahe vees väga vähe, Suurlahes rohkem.

Taimestik on lahestikus väga rohke, eriti Mullutu lahe põhjaosas ja Vägara lahes. 1954. a. leiti siit 15 liiki makrofüüte. Eriti rohke ja tugevakasvuline on siinne pilliroog, Kurgu ümbruses ka erakordse kõrgusega.

Lahestiku füto- ja zooplankton on võrdlemisi vaene. Ainult Suurlahes toimub vahel nõrk vee õitsemine. Mullutu lahes leidub seevastu kõige enam soolalembelisi riimvetikaid. E. Kukk on Suurlahest leidnud mõne väga haruldase sinivetika, neist Comphosphaeria aponina multiplex on iseloomulik troopilistele vetele (leitud vaid Malai saarestikus). Lahestiku zooplanktonis, eriti Mullutu lahes, on mitmeid mereliike. Lahestiku põhjaloomastik on võrdlemisi mitmekesise koosseisuga ja keskmise rohkusega, selles leidub ka vesikinga.

Tänu Mullutu-Suurlahe tugevale ühendusele merega on kalastik liigirikas ja rohke. Leidub ahvenat, haugi, särge, roosärge, linaskit, kokre, kiiska, teibi, säinast, viidikat, rünti, lutsu ja angerjat. Lahestik on merekaladele eeskätt kudemis- ja turgutuspaigaks.

Mullutu-Suurlahe linnustik on võrdlemisi vähene. Arvukamalt pesitsevad siin jõgitiir, mustviire ja kalakajakas. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Vt ka Mullutu laht (Suur Mullutu laht), Vaata artiklit: 2010

Allikad:

Eesti Entsüklopeedia, 6 kd, 1995

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vaata lisaks:

Vägara laht (Väike Mullutu laht, Kiisajärv)
Suurlaht / Kellamäe laht
Mullutu laht (Suur Mullutu laht)