Ida-Virumaal, Illuka vallas, Kurtna küla juures asuv avalik järv
Järv kuulub Kurtna järvestikku; läheduses asuvad Kuradijärv, Jaala järv, Must-Jaala järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6574763 |
59°15'44" N |
Y |
703550 |
27°34'13" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pindala 2,1 ha, suurim sügavus 9 m, pikkus 380 m, laius 160 m, kaldajoone pikkus 740 m
Pehme- ja heledaveeline järv, vähetoiteline
Registri kood VEE2026100
Martiska järv on Jaala järvest 0,5 km läänes, mõhnastiku keskosas asuv põhja-lõuna suunas piklik järv, üks omapärasemaid Kurtnas. Ta pindala on 4,4 ha, suurim sügavus 1957. a.10,3 m, sellest vett 9,5 m. 1975. a. oli veetase järves alanenud umbes 3 m. Sügavaim koht on järve keskosast veidi põhja pool. Järve ümbritseb kohati tasane, kohati künklik liivase pinnakattega ala, ainult lääne pool on kõrge nõmmemetsaga kaetud liivseljak. Idakaldal on rabastuvat männikut. Kaldad on kõvad ja liivased, idas ka turbased. Kaldavöötmes katab põhja liiv, sügavamal aga ligi 1m paksune mudakiht.
Martiska on sademetest toituv umbjärv. Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev (3,9-5,3 m). Hoolimata järve üsna suurest sügavusest ja varjatud asukohast ei ole vesi kuigi tugevasti kihistunud.
Kaldaveetaimestik koosnes vaid tarnast, ujulehtedega taimedest leidus väikest vesiroosi, kollast vesikuppu ja haruldast lamedalehist jõgitakjat.
Fütoplankton on hõre ja liigivaene. M. Pork on leidnud järvest mitmeid üliharuldasi arktilisi ja arktoalpiinseid ränivetikaliike. Zooplanktonit on rohkem. Viimasesse kuulub ka küürik, järve-jämekoodik jt. huvitavaid liike.
Kalastikus esineb ainult ahven, mõnedel andmetel leiduvat ka haugi ja särge. Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/