Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
makrell, harilik makrell, Atlandi makrell, ka skumbria (Scomber scombrus)
[So makrilli, sa Makrele, ing mackerel, r makrill, vn макрель, cкумбрия]
Ahvenaliste seltsi makrelllaste sugukonda (Scombridae) kuuluv kalaliik.
Pelaagiline, suure liikumisvõimega parvekala. Teguseb oma levila põhialadel (Põhjameri jm) suurel määral vee pinnakihtides.
Pikkus kuni 66 cm, kaal kuni 3,3 kg, eluiga 11 aastat. (FishBase's suurim pikkus 60 cm, suurim kaal 3,4 kg ja pikim eluiga 17 a.)
Levila Atlandi põhjaosas Põhja –Ameerika idarannikul Hatterase maaninast Labradorini, Euroopas Kanaari ja Assoori saartest Islandi, Murmanski ja Novaja Zemljani; Valges meres ja Läänemeres, Vahemeres, Marmara ja Mustas meres. Läänemeres on tabatud üksikuid isendeid Botnia lahes Porist veidi põhja poole ja Soome lahes Karjala maakitsuseni.
Eesti rannikuvetest on teda püütud eksikalana.
Makrellide keha on äärmiselt voolujooneline ja vertikaalsihis pisut kokkusurutud, sabavars peen. Makrellidel on omapärased väikesed uimekesed (5–6) pärast teist selja- ja pärast anaaluime. Selg on sinakas-roheline, arvukate kitsaste mustjate ristvöötidega, küljed hõbedased ja kõht valge.
Keha katavad üleni väikesed soomused. Küljejoon peaaegu sirge, väikeste lainjate kõverdustega. Ujupõis puudub.
Toitub pelaagilistest koorikloomadest (aerjalalised), kalamarjast, väikestest kaladest.
Makrell on üks tähtsamaid Atlandi ookeani töönduslikke püügikalu ja hinnatud saak ka huvipüügil.
Aastane töönduslik väljapüük 2000-2012. a vahemikus 548 000 - 945 000 tonni. Suurimateks püüdjateks Norra ja Inglismaa.
Liha on kõrgelt hinnatud, väga rasvane ja maitsev.
Allikad:
N. Mikelsaar, Eesti NSV kalad, 1984
Vaata lisaks:
Makrellid (Scomber)
Makrelllased (Scombridae)