Otsingu tulemused:

1. Akvaristika
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)

Maardu järv (Liivakandi järv)

Maardu järvka Liivakandi järv

figaro - maardu järv

Harjumaal, Maardu linna juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6590087

59°26'41" N

Y

556472

24°59'43" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Pindala 158,8 ha, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 3,7 m, pikkus 1 400 m, laius 920 m, kaldajoone pikkus 5 794 m

Valgala pindala 13,4 km2, veevahetus 1 kord aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv

Registri kood VEE2005910

Asetseb Põhja-Eesti lavamaal, põhjaloode-lõunakagusuunalises vagumuses, mida põhja poolt ümbritsevad liivast ja kruusast koosnevad vanad rannavallid, kus kulgeb ka Tallinna-Peterburi maantee. Mujalt piiravad järve enamasti niisked niidud, kaugemal põllud ja lood, lõunas leidub ka natuke raba.

H. Kesseli andmeil eraldus praeguse Maardu järve kohal asunud Liivakandi järv merest laguunina antsüluse staadiumi algul. Soostununa ja setetega täitununa püsis ta 1894 a. sügiseni, mil tühjaks jooksis. Järv taastati 1939. a. seoses Maardu fosforiiditehase rajamisega, 50-ndate aastate keskpaiku tõsteti järve veetaset veelgi.
Maardu järv on ümmarguse põhikujuga, madalate, valdavalt soostunud kallastega. Lõunakaldal leidub ka õõtsikut. Liivane on ainult põhjakallas. Sügavamal katab põhja kuni 1 m paksune mudakiht. Järve lääne- ja lõunaosas leidub ujuvaid taimesaari, paiguti on vette jäänud puid ja kände (eriti kirdeosas).

Praegu on järv üsna tugeva läbivooluga, vesi vahetub 2-3 kuu jooksul. Sissevool on kuivenduskraavidest, idakalda lähedal leidub põhjaallikaid. Alates 1964. a. pumbatakse järve vett ka Jõelähtme jõest. Väljavool on kanali kaudu Maardu Keemiatehasesse ja sealt kraavi kaudu merre. Selle kraavi laskis 1893 a. kohalik mõisnik kaevata ja selle kaudu jooksis Liivakandi järv 1894. a. tühjaks.
Järve vesi on helepruun kuni rohekaskollane, suvel vähe läbipaistve (0,3-0,9 m), sügisel natuke läbipaistvam (1,2-1,8 m), hästi segunev ja soojenev. Kevadel vabaneb järv jääkattest väga vara.
Aastail 1970-71 oli järve taimestik keskmiselt liigirikas (21 liiki) ja ka hulgalt keskmine. 


Maardu järve kalastik on väga omapärane. Röövkalade tolleaegse vähesuse tõttu õnnestus hõbekogre sissetoomine 1949 a. Uusasukas saavutas järves varsti suure ohtruse. Sisse on lastud ka kokre, kuldsäinast ja karpkala. Mõnedel andmetel on pärast Jõelähtme jõega ühendamist ahvena ja haugi arvukus suurenenud ja hõbekogre ohtrus hakanud vähenema, sest röövkalad söövad noored hõbekogred ära. Järves esinevad veel luukarits ja kiisk, mõlemad kahjulikud liigid.

50-ndail aastail oli järv väga linnurikas, eriti paistis silma 2000 paarist koosnev naerukajakate koloonia. Viimasel ajal on pesitsevate lindude arv Maardu järvel vähenenud, ilmselt liiga intensiivse inimtegevuse tagajärjel.
Liivakandi, praeguse nimega Maardu järve kohta on mitmeid muistendeid, kus räägitakse järve rändamisest, järves elavatest näkkidest jne.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Järv jäätub kergesti ning tuleb ette ummuksilejäämist. Järve põhjakaldal asub supluskoht. 

Peterburi maantee ääres asuv veekogu on rikas eelkõige väikese ja keskmise suurusega ahvena poolest, saadakse veel särge, haugi ja kokre. Viimastel aastatel on järvel veebruari lõpus toimunud traditsiooniline kalapüügivõistlus Maardu linnavalitsuse auhindadele. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/