Otsingu tulemused:

1. Akvaristika
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)

Linajärv (Viitna Linajärv)

Linajärv (Viitna Linajärv), ka Viitna Väikejärv, Väike Viitna järv

Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Viitna küla juures asuv avalik järv

Kuulub kolmest järvest koosnevasse Viitna järvestikku (Pikkjärv, Linajärv, Nabudi järv) Kõrvemaa kirdenurgas, Lahemaa Rahvuspargi territooriumil Viitnast lõuna pool. Järved asuvad Ohepalu-Viitna oosistiku põhjaosas mandrijää servakuhjatiste alal, nn. Viitna Järvemägedes, mis kujutavad endast mõhnastikku, osalt ka vallseljakut.  

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6592128

59°27'5" N

Y

614230

26°0'50" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond

Pindala 4,2 ha, pikkus 390 m, laius 180 m, kaldajoone pikkus 872 m

Pehme- ja heledaveeline järv, rohketoiteline

Registri kood VEE2003800

Viitna Pikkjärvest 150 m kirde pool olev Viitna Linajärv on 4,5 ha suurune järv. Järve suurim sügavus on 6,7 m, sellest oli vett 5 m ümber. Sügavaim koht on järve keskosast edela pool. Linajärve lääne-, eriti aga lõunakallas on kõrgemad, mujal on kallas madalam, kuid kõikjal kõva, enamasti liivane või kruusane. Ainult järve lõunaotsas tungib veepeeglile õõtsik. Idakaldal on Viitna motell, idas ja läänes on kaldavööde enamasti liivane, mujal mudane. Sügavamal katab põhja kuni 8,5 m paksune mudakiht. Näib, et ülemised 7 m muda on tekkinud viimase 100-150 aasta jooksul, mil järve kasutati erakordselt intensiivselt linade leotamiseks (järv olevat igal aastal olnud linu täis). Linaleotamine algas 19. sajandil ja kestis 1946. aastani; sellest on jäänud järve idakaldale hulgaliselt kive.

Umbjärv. Järve vesi on hallikasroheline, kollakasroheline või kuni piimjasroheline, kogu aasta vähese kuni keskmise läbipaistvusega (0,9-2,7 m), suvel vee õitsemise aegu aga hoopis vähe läbipaistev. Suvel on vesi küllaltki märgatavalt kihistunud.

Taimestikku oli 1972. a. küllaltki vähe, ka taimeliike oli vähe (9). Kõige rohkem oli levinud haruldane ujuv jõgitakjas.teisel kohal oli ujuv penikeel, kolmandal vesiroos.

Fütoplanktonit on suurel hulgal, suvine massiline vee õitsemine on tavaline nähtus. Zooplanktonit on vähe, põhjaloomastik on vaene.

Kalastik koosneb peamiselt kogrest, kelle pisikeste isendite hulgas leidub ka suuri. Sisse on lastud hõbekokre, kuid ilmselt pole selle arvukus kuigi suur. Võib esineda vähesel määral ahvenat ja haugi. Järv on vähkideta. Veelinde tavaliselt järvel ei esine. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Viitna järved