Otsingu tulemused:

1. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)

Linajärv (Jussi Linajärv)

Pindala: 5,5ha
Kaldajoone pikkus: 1086m
Keskmine sügavus: 3.00m
Maksimaalne sügavus: 9.00m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 59.3694444
Long: 25.7180556


Linajärv, ka Jussi Linajärv

Harjumaal, Kuusalu vallas, Koitjärve küla läheduses asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu.
Kuulub Jussi järvede hulka

Pindala 5,5 ha, kaldajoon 1086 m, pikkus 370 m, laius 250 m, keskmine sügavus 3,8 m, suurim sügavus 9,7 m.
Pehme- ja heledaveeline; poolhuumustoiteline.

Keskpunkti koordinaadid:
X 6582532; Y 59788
69°22'10" N; 25°43'5" E

Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

KKR kood: VEE2007800 

Inward - Jussi Linajärv
Foto: Lauri Hanstin

Harju maakonnas, Aegviidust umbes 12 km põhjakirdes, nn. Pruunakõrves, paikneb kahel pool Aegviidu-Paukjärve oostikku (kannab siin Järvamäe nime) kuuest järvest koosnev Jussi järvestik. 

Jussi Linajärv on kõige edelapoolsem järv, mis on otsekui surutud kahe vallseljaku vahele. Selle kauni järve pindala on 5,8 ha, suurim sügavus 9,7 m (keskmine sügavus 3,8 m). Sügavaim koht on järve idakalda läheduses. Kõrgel ida- ja läänekaldal asub põlenud männik, põhja- ja lõunakaldal ulatub järveni raba. Liivast kaldavöödet leidub väga palju (ka rabakalda all), kuid kõikjal on vees palju ronte ja puid. Sügaval on põhi väga pehme ja mudane.

Pinna- ja põhjakihtide temperatuuris on võrdlemisi suuri erinevusi. vesi on tuhmkollane ja väga läbipaistev (4,5 m). Taimestik on väga liigivaene (8 liiki). V. Kõvaski suulisel teatel leidub järve fütoplanktonis rohkesti haruldasi ikkesvetikaid. Zooplankton on väga liigivaene. Põhjaloomastikku on vähe.

Kalastikus domineeris 1943. a. (R. Voore andmed) ahven, leidus ka haugi. Järve on lastud ka hõbekokre.

Järvel on nähtud sõtkapesakonda.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Järves kasvab järv-lahnarohi, mis on II kategooria looduskaitse all olev liik.


Vaata lisaks:

Jussi järved