Võrumaal, Varstu vallas, Paganamaa küla juures asuv avalik järv
Järvest voolab läbi Peeli jõgi (Piirioja)
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6386040 |
57°35'3" N |
Y |
669738 |
26°50'17" E |
Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pindala 4,3 ha, pikkus 350 m, laius 160 m, kaldajoone pikkus 889 m
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2152300
Võru maakonna lõunaserval, Rõugest 18 km lõuna-edelas, asub otse Eesti-Läti piiril neljast järvest (Kikka-, Sarapuu, Liiva- ja Mudajärv) koosnev aheljärvestik.
Aheljärvestiku kolmas lüli on Paganamaa Liivajärv, mis asub 75 m Sarapuu järvest edelas. Järve 4,2 ha suurusest pindalast kuulub Eestile 2,0 ha. Suurim sügavus on 19,8 m (asub järve keskosas, kus üsna ulatuslik ala on sügavam kui 19 m). Järv asub keset metsa, oru põhjanõlv on järve kohal eriti kõrge ja järsk. Viimase sajandi kestel on põllukraave mööda voolanud vesi uuristanud järve kohal orunõlva kaks sügavat sälkorgu – Suure ja Väikese Liivakraavi, kust järve uhutud liiv on Eesti-poolsele kaldale kujundanud Paganamaa kõige parema supluskoha. Kaldad on kõvad, paiguti liivased, vesi süveneb järsku ning on nõudnud nii mõnegi inimohvri.
Järvest voolab läbi Piirioja. Liivajärv on Paganamaa järvedest kõige selgema veega (läbipaistvus 3,7 m, värvus rohekaskollane). Vesi on tõenäoliselt tugevasti kihistunud.
Taimestik oli 1968. a. keskmise rohkusega ja koosnes 18 liigist. Haruldusena kasvab järves punakas penikeel. Fütoplankton koosneb põhiliselt koldvetikatest, zooplanktonit on keskmiselt ja sellesse kuulub meil haruldane tiibsõudik. Kaldavöötmes leidus 1968. a. erakordselt palju järvekarpe.
Kalastik on samasugune nagu teistes Paganamaa järvedes: esineb haug, särg, ahven ja kiisk. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/