Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Leivast õngesöödad

Leivast õngesöödad


Leivasisu

Rukkileiva sisule lisatakse piima, toorest munarebu, mett, rafineerimata taimeõli.
Nisuleiva (saia) sisule lisatakse mett, toidu- või aniisiõli. (1 kg saiasisu kohta 1 supilusikas toiduõli või 4-5 tilka aniisiõli). Leivasisu võib kasutada ka igasuguste lisanditeta. Värvust võib anda anilliinvärvide, toiduvärvide või huulepulgaga.
Leivasisust muljutakse parajad kuulikesed. Paremaks konksulpüsimiseks võib muljuda kuulikestesse ka hõredaks katkutud vatti.
Karpkala, turva ja säina püüdmiseks on parajad sarapuupähkli suurused kuulid.
Püütakse käsiõnge või tonkaga.

Vereleib
Nisuleiva või saia sisu leotatakse värskes loomaveres. Seejärel sõtkutakse leotatud leivasisu läbi leotamata leivasisu või jämeda nisujahuga, et saavutada vajalik tihkus. Leivasisu omandab punase värvitooni. Värvus ja lõhn ahvatlevad kalu võtma. 
Võtavad kõik karplased.

Meeleib
Kõlbab mistahes leiva sisu, mis sõtkutakse läbi koos meega. Mesi seob leiba hästi, pealegi muutub leivasisu magusaks ja meeldivalt lõhnavaks. 
On sageli kaladele tõeliseks maiuspalaks.

Leib sääsevastsetega
Leivasisusse või tainasse sõtkutakse peenikesi sääsevastseid. Hea sööt lepiskalade püügiks. Sääsevastsete asemel võib kasutada ka teiste putukate vastseid.

Leib või sepik kartuliga
Värske keedukartul segatakse sepiku või rukkileiva sisuga vahekorras 1:1. Leivasisu kastetakse märjaks ning pigistatakse seejärel kuivaks. Siis sõtkutakse see nuia või lusika abil äsjakeedetud kuuma kartuliga ühtlaseks massiks. Soovi korral võib lisada mõnda taimeõli või lõhnaineid. Sööt püsib hästi konksul. 
Märja lapi sees säilib niisugune sööt mitu päeva, sest õli ei lase sellel ka kõige palavamal ajal kuivada. Sööta võtavad särg, säinas, roosärg, koger, nurg, latikas jt. Kartuli asemel võib kasutada ka porgandit.

Leib ploomrasvaga
Leivasisu sõtkutakse läbi koos peeneks hakitud värske loomade sisepeki, nn ploomrasvaga.

Leib juustuga
100 g leivasisu kohta võetakse 7-8 g pehmet juustu. Juust riivitakse peeneks ning sõtkutakse koos leivaga läbi. Juustukogust täpsustatakse vastavalt sööda  soovitavale kleepuvusele.

Leib maisipudruga
Nisuleiva sisu sõtkutakse maisipudruga läbi vahekorras 1:2.

Allikas:
V.Koržets, Õngitsemine. Tln., 2003