Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)

Pindala: 86,1ha
Kaldajoone pikkus: 5787m
Maksimaalne sügavus: 1.00m
Veevahetus: 2 korda aastas
Veevahetuse skaala: keskmine (> 2 kuni 4)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 58.3683333
Long: 27.2819444

Leegu järv, ka Leego järv, Pühajärv

Tartumaal, Võnnu vallas, Ahunapalu küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6474488

58°22'7" N

Y

691993

27°16'55" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 86,1 ha, keskmine sügavus 0,6 m, suurim sügavus 1,6 m, pikkus 1 640 m, laius 730 m, kaldajoone pikkus 5 787 m

Valgala pindala 5,6 km2, veevahetus 2 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2085500

Leegu järv (Leego järv, Pühajärv) on kirde-edela suunas piklik järv, mille pindala on 84,1 ha, sügavus kuni 1,6 m; keskmine sügavus 0,6 m. Järve ümbritseb soo, põhja- ja loodekaldale ulatub raba. Ainus kõvem koht on liivane soosaar, millel asub Leegu pere. Järv on võrdlemisi liigestatud kaldajoonega. Järve kaguosas on kolm poolsaartega liigestatud lahesoppi, lõuna poolt lugedes Ojasuu sopp, Edejärv ja Peräjärv.

Järve toovad soo- ja rabavett mitmed kraavid ja sooned, peale selle suubub kirdesoppi Loba tsoll, lõunasoppi leegu oja, mis sealt edasi voolab ja Pravalla jõkke suubub.

Leegu järve kaldad on madalad ja pehmed, põhi mudane (mudakihi paksus kuni 3 m) või turbane. Vesi on suvel hästisegunev ja soojenev, pruuni värvusega, vähe läbipaistev (0,9 m). Järve vesi on rauarikas.

Taimestikku leidub vähe. Järves leidub mitmeid haruldasi vetikaid. Zooplankton on liigirikas (52 liiki), kuid vähene. Ka nende hulgas on mitmeid haruldusi. Põhjaloomastik on vaene.

Leegu järv on kalarikas; siin domineerivad särg (kevadel), säinas (sügisel) ja latikas (suvel ja talvel). On saadud ka ahvenat, haugi, kiiska, nurgu, kokre, koha, vingerjat, angerjat, lutsu jt. Kuna järv jääb talvel ummuksisse, siis hukkub väga palju kalu, kuid nähtavasti tulevad kevadel siia Peipsist uued kalad.

Ka linnustik on siin rikkalik: siin pesitsevad sinikael-, räga- ja piilpart, tuttvart, tuttpütt, kalakajakas, rootsiitsitaja ja kõrkja-roolind.

Järv väärib tähelepanu maastikuelemendina ja haruldaste liikide elupaigana. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kaldad soostunud, kalapüük võimalik peamiselt paadist. Esineb ahven, särg, haug, linask, roosärg, koger, säinas, nurg, harvemini kiisk, angerjas, luts, latikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Emajõe Suursoo