Lavassaare järv

Pärnumaal, Koonga vallas, Õepa küla juures asuv avalik järv

Järvest lähtub Audru jõgi

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6491043	58°33'32" N
Y	518267	24°18'49" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond

Veepeegli pindala 196 ha, saarte pindala 0,4 ha, pindala kokku 196,4, keskmine sügavus 0,7 m, suurim sügavus 1 m, pikkus 2 870 m, laius 930 m, kaldajoone pikkus 7 146 m

Valgala pindala 30,5 km², veevahetus 6 korda aastas

Pehme- ja tumedaveeline järv, segatoiteline

Registri kood VEE2064400

Pärnu maakonnas, Lavassaare asulast 5 km loode pool paiknev piklik rabajärv, merepinnast 16,4 m kõrgusel. Tema pindala on 211 ha, suurim sügavus 1 m (keskmine sügavus 0,7 m). Järve lõunaosas leidub väikesi madalaid saarekesi. Kaldad on turbased, enamasti kõrged, kohati ka madalad ja pehmed. Põhja katab väga paks (kohati 8 m) mudakiht. Ainult järve kirdeosas, kus leidub allikaid, olevat muda vähem ja põhjas kive ja liiva. Siin on suur rändrahn, mis madalvee ajal veest välja ulatub.

Läbivool on keskmine. Ümbritsevast rabast toovad vett mitmed kraavid, neist suurim Rabaoja. Välja voolab vett Nabaoja kaudu, mis suubub Audru jõkke. Nabaoja olevat kaevatud pärast Põhjasõda või 1812. a. Isamaasõja vangide poolt ja sellel olevat töötanud vesiveski. Pärast veski lagunemist olevat veetase järves langenud. Suurvee ajal tõuseb veetase järves kuni 1 m.

Rabavete mõjul on Lavassaare järve vesi tugevasti pruun ja vähe läbipaistev (0,5 m), põhjani segunev ja soojenev, talvel aga suures osas põhjani külmuv.

Taimestik oli 1957. a. rohke, liike keskmisel arvul (16). Järv on planktonivaene, kuid nii füto- kui ka zooplanktonis leidub haruldusi.

Järves olevat ahvenat, haugi ja särge, vahel saadavat angerjat ja lutsu ning vingerjat.

Veelindudest pesitsevad järvel E. Kumari andmeil jõgitiir, tuttpütt ja tuttvart, tõenäoliselt ka sinikael- ja piilpart. On nähtud kalakajakat ja kevadrände ajal peatuvaid luikede salku. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Madal rabajärv, ligipääs raskendatud. Särg, ahven, haug, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/