Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Landilugu: Ugly Duckling

Landilugu: Ugly Duckling (Inetu Pardipoeg)


Väiksemamõõdulised vabinalandid, landiturul suhteliselt uus kaubamärk, Eestis tuli müügile nullindate keskel. Tähelepanuväärne on see, et „pardipojad“ ei sünni mõnel meie mõistes traditsioonilisel kalastusmaal (Soome, Rootsi, Saksa, Norra jt), vaid Serbias.
 
Ugly Duckling´i eripäraks on hästi pisikeste vabinalantide olemasolu tootevalikus – just need jäävad kalamehele silma. Teised tootjad nii pisikest „kraami“ enamasti ei tee. Tillukesed vabisejad nõuavad tootmiselt eriti kõrget kvaliteeti; millimeetrine ebatäpsus, mis suure, nt 15cm pikkuse landi puhul ei pruugi selle mängu eriti mõjutada, võib vaid 3-4 cm pikkuse landikese puhul mängu täielikult pärssida. 
Suuri lante UD tootevalikus õieti polegi, pikimad on 12 sentimeetrised. Et UD landiloojate koduveteks on peamiselt mägijõed, pole valikus ka väga sügavale sukelduvaid lante – suurim sügavus on 4m. Tõsi, nii pisikesi ja klassikalise kujuga vabinalandikesi ei pane sügavamale sukelduma teisedki tootjad – sinna suunatakse ikka suuremad landid või siis spetsiaalsed „põhjalandid“.

 Algusaegade Ugly Duckling

Nimelugu: Ugly Duckling´i disaineri Aleksandar Vaselinovici  isa Konstantin kalastas Moratcha jõel ning andis oma sõbrale Jakovile kasutada ühe Aleksandari varase käsitsitehtud landi. Kui Jakov hakkas sellega järjepanu forelle välja sikutama, uuris keegi lähedal viibiv kalamees, mis landiga ta püüab. 
„Inetu pardipojaga,“ vastas Jakov. See nimi Aleksandari lantidele külge jäigi. Lante hakkas ta vestma 1960-ndate lõpus, ametlik landitootmine algas aga 1979. a ning elas üle Jugoslaavia lagunemise ning sõjad. Prahas toimunud näitusel EFTTEX 2007 tunnistati firma Ugly Duckling parimaks uue landi loojaks.

UD toodab kõik oma mudelid balsast ja valdavalt käsitööna, iga lant läbib testimise. On uppuvad mudelid 2S(2,5cm/2g), 3S (3,3cm/3g), 4S (4cm/4g), 5S (5cm/5,5g) ja ujuvad mudelid 2F (2,5cm/1g), 3F (3,3cm/1,5g), 4F(4cm/2g), 5F (5cm/2,5g); on kaheosalised (jointed) mudelid 5J MR Fantasy (6,5cm/4g) ja 5J DR Fantasy (6,5cm/5,5g), milledes lühend MR (medium runner) tähendab keskmist sukeldumist (0,5-1,5m) ja DR (deep runner) sügavat sukeldumist (1,5-3m). Veel tosin landimudelit on joonmõõtudelt suuremad, osa neist on loodud veokalastuseks. 
Erinevaid värvinguid on üle neljakümne. 
Kaubandusparnerid umbes 30 riigis, Eestis on partneriks Trofee AS.
 
Mõistagi saab nö minilantidega kalastada vaid siis, kui spinning on kergest või ülikergest püügiklassist ja ka sellisega ei pruugi 1 või 2 grammise landi heitmine liiga hästi sujuda. Seepärast on kalameeste seas eelistatumad pisilantide uppuvad mudelid, mis on natuke raskemad. 
Pisikeste lantide puhul ei saa kasutada landilõkse ja/või trosse, nöör tuleb siduda vahetult aasa külge. Nöör ise olgu võimalikult peen, nii 0,12-0,14mm, suuremate puhul kuni 0,20mm.
Põhimine kala, mida „pardipoegadega“ saab, on ahven. Ka jõeforell ei vaata nendest lantidest mööda. Imeasi pole UDga tabatud turb või säinas, aga vahel võib tillukest vabisejat haarata ka suur särg või isegi latikas. Hoiduge haugi eest!