Landilugu: Räsänen
Landilugu: Räsänen
Põhja-Euroopas, ent ka Venemaal populaarne võnklant Soome ettevõttelt Kuusamon Uistin Oy.
Ettevõtte rajasid kaks kalameest ja sõpra, Paavo Korpua ja Paavo Putila aastal 1967. Esmatooteks oli vabinalant Lätkä, kuulsamaks said aga hoopiski võnklandid Professor ja Räsänen. Haugilandina on Professor tuntumgi kui Räsänen, kuid viimane on universaalsem.
Aastal 1890 sündinud kullasepp Pekka Räsänen töötas omal ajal välja landivaliku, milles olid landimudelid 1, 3, 12, 14, 16, 40, 77, 91 ja 99. Valiku esinumbriks oli aga Räsäse 7. Lant ei olnud siiski 7-sentimeetrine nagu võiks arvata, vaid seda valmistati kolmes suuruses: 6,5 cm, 7,5 cm ja 9,0 cm. See esmajoones lõhe veopüügiks loodud lapi lant sai ülikuulsaks Tenol: landi mäng oli väga vilgas ja ta püsis hästi veevoolus. Lanti peeti päästeingliks, mis tõi kala ka sooja ja madala veega.
Kuusamon Uistin OY hakkas kuulsat Räsast tootma 1960-ndate lõpuaastatel. Esmamudeliks oli 7 cm pikkune ja 10 grammi kaaluv veolant.
Oma kontuurilt on Räsänen eestpoolt kitseneva ovaali kujuga, koolutuselt C-paindes, seega lusikas mis lusikas. Sedasorti lusiklante on kalamehed endile vorpinud teha tsentnerite kaupa – esmajoones haugilantideks. Ka Räsänen leidis enesele ajapikkui põhirakenduse just haugilandina.
Et 10-grammine mudel on 70 mm pikkuse juures heitekalastuseks natuke kerge, sai Räsäneni põhimudeliks sama pikk, aga 20g kaaluv variant. Tavapärast, lihtsat Räsäneni toodetakse vaid 5-6 värvingus, kuna kalameeste lemmik-räsäseks on saanud hoopiski 70mm/20g mudeli pärliga versioon. Viimast on saada enam kui 20 värvingus. Kas või kuivõrd muudab lanti võtvamaks landikeha keskmesse kinnitatud, kuid oma telje ümber pöörlev pärl, sellele päris kindel vastus puudub, kuid kalameestele meeldib see pärl küll. Pärlite lisamisega muudab Kuusamo tehas ahvatlevamaks (vähemalt kalameeste jaoks) teisigi landimudeleid – Prohvessorit, Kruunut ja Kuha.
Räsänenist on olemas ka rohuvariandid: need on kaheharuliste konksudega, mida katavad traatvuntsid - on jäigalt kinnitatud konksudega variandid (50/11, 70/10) ja liikuva kaksikkonksuga variant (70/20). On kalamehi, kes peavad Räsäneni rohumudeleid parimateks rohulantideks.
Vigurit teevad Kuusamo landimeistrid ka. Selleks on Lippa-Räsänen, mille puhul tavalise Räsäneni ette on kinnitatud jupp jäika terastraati ning pandud landikehast mõni sentimeeter eespool tiirlema lipats – võnklant on ühendatud lipplandiga. Kaks suurust: 59/13 ja 70/25. Väidetavalt saadavat niisuguse landiga kala, esmajoones ahvenat, küll ja küll.
Veelgi ootamatum, ent samas ehk mõistetavamgi on see, et lühemaid, 40 ja 50 mm pikkusi räsäseid kasutatakse Soomes talvisel tirgutamisel. Saagikaladeks on vikerforell, koha ja ka haug. Asi on nii toimiv, et mõnedes piirkondades müüdavatki Räsäneni talviti rohkem kui suvisel ajal.