Otsingu tulemused:
1. Ahvatis
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised
2. Ahven (Perca fluviatilis)
3. Anisakiaas (anisakidoos)
4. Araali meri
5. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
6. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
7. Balti heeringas
8. Bückling
9. Como järv
10. Dioksiin
11. Eesti järvede loend
12. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
13. Emakala (Zoarces viviparus)
14. Emakala inimtoiduna
15. Filee
16. Fileerimine
17. Fileerimine (räim)
18. Graavikala
19. Heincke, Friedrich
20. Hiidräim
21. Hiiu Kalur AS
22. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
23. Iilastuli
24. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
25. Jääpüük
26. Kala inimtoiduna
27. Kalaait
28. Kalakirjandus
29. Kalaliha koostis
30. Kalandus
31. Kalapaat
32. Kalarand (Tallinn)
33. Kalavõrk
34. Kallaspapp
35. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
36. Kastmõrd
37. Kastmõrrapüük
38. kiduma
39. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
40. Kilu nimelugu
41. Kiluvõrk
42. Koha (Sander lucioperca)
43. Korgõmäe järv (Väike Mäeräima järv)
44. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
45. Laagus, Mart (Martin)
46. Landilugu: Toby
47. Lestapüük
48. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
49. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
50. Läänemere Kalamajanduse Nõukogu
51. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
52. Läänemeri
53. Mahu silgulaat
54. Meriforell ehk iherus (Salmo trutta morpha trutta)
55. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
56. Meritint (Osmerus eperlanus)
57. Mustjõe alamvesikond
58. Mõrrapüük
59. Noodapüük
60. Noot
61. Paaristraalimine
62. Paatkond
63. pahl (kala pahl)
64. Pakrirootslaste elust
65. Pelaagiline traalnoot
66. Pinevõrk
67. Pull
68. Pärnu Kalakombinaat
69. Pügeri järv (Pügare järv, Pügari järv)
70. Raid, Tiit
71. Rakfisk ehk norra hapukala
72. Randal (Phoca vitulina)
73. Rannak Linda
74. rapped (ratked, rookmed, rooked, rööked, suljud, lidemed, sõtked, kitkud, kead, räid, rakid, rajud, räbud, rääsud, solkmed)
75. Riimvee-elustik
76. Ruhnu
77. Räim & heeringas, klassikalised ja uued retseptid
78. Räime puhastamine
79. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
80. Räimevõrk
81. Räimeõng
82. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
83. Rändpüük
84. Salaga
85. Silk
86. Sillivõrk
87. Soolasilk
88. Soomkala
89. Soomuste mahavõtmine
90. Sõbralaat
91. Tallinna kilud
92. Toby
93. Triivpüük
94. Trolling Spoon (Nils Master)
95. Tursapüük
96. Tursk eestlaste suus
97. Tuulehaug (Belone belone)
98. tuulekala (pärimus)
99. Tuulik, Jüri
100. Töönduskalad
101. Ujuk
102. Varikalad
103. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
104. Vinnutatud räimed
105. Võrguhark
106. Võrgukivid
107. Võrguparandus
108. Võrgupüük
109. Võrklaev
110. Võrtsjärve alamvesikond
111. Vähimõrd
112. väike tobias (nigli, väiketobias)
113. Õngpüünised
Landilugu: Toby
ABU Toby
Ülikuulus võnklant, Abu Garcia landitoodangu trumpäss.
ABU hakkas seda lanti tootma aastast 1956. Suhteliselt pikk ja kitsas landikeha on S-koolutuses ja selle küljes on kaks "uime", mis on natuke kõrvale painutatud.
Suur tobias ja väike tobias (nigli) on levinud ulatuslikult Euroopa rannikuvetes ja Läänemereski ning nad maitsevad röövkaladele etemini kui räimed. Siiski ei saa Toby pidada tobiase täpseks jäljenduseks – nt landi uimed sarnanevad pigem räime kui nigli omadega. Teatavasti pole aga jäljenduse väline täpsus lantide puhul kaugeltki otsustav tegur –Toby jäljendab väikest saledat kalakest teatava umbmäärasusega, kuid just seetõttu pole ta üksnes merelant, vaid püüab hästi ka jões või järves.
Kitsama ja suhteliselt raske landina on Toby väga hästi heidetav, ka vastutuult. Kaal ja kuju võimaldavad lanti hoida ka üsna tugevas veevoolus ilma, et lant pinnale tõuseks. Väiksemate tobydega saab püüda ahvenat või jõeforelli, suuremad sobivad haugile, kohale, lõhele ja ka meriforellile.
Toby toodetakse erinevates värvingutes, nii tuhmide kui ka läikivatena, enamasti soomusfaktuuriga, ent on ka siledapinnalisi mudeleid. Levinuimad värvid on hõbe, kuld, vask. "Uimed" on reeglina punased.
Kaal; 7; 10; 12; 18; 20; 28; 40 ja 60 grammi.
Abu Garcia teeb ka Toby variatsioone.
Toby Salmo on alg-Tobyst natukene laiem, loodud lõhepüügiks vooluvees (Mörrumi jõest esimeste sulavetega). Kaal: 30 g. Toodetud on ka veokalastuseks mõeldud 22 grammist mudelit Toby Salmo Trolling.
Toby Salmo
Toby Rocket ehk ka Toby Slim on Tobyst kitsam ja seda soovitatakse meriforelli püüdmiseks; viimase puhul on ka loobutud soomusfaktuurist ning tavapäraste värvingute ees (nt hõbe/kuld) domineerib "sigri-migri".
Toby Vass on Toby rohukaitsmega variant: kolmiku asemel on jäigalt kinnitatud üheharuline konks, lisatud traatvuntsid ja porgandpunane villatups. Kaal: 18 g.
Tobi Vass
Kõik mudelid pole pidevalt tootmises, ka võetakse mõni neist kui kehvastimüüv tootenimistust hoopis maha. Samas on mõistetav tootja soov Toby nimekuulsust võimalikult ära kasutada. Osalt just sellest näikse olevat toodetud niisuguseid landimudeleid nagu Toby Fat (lai, muhkjas keha, püügiks seisuvees), Toby Sono (landi häälekust tõstva ja mulle sünnitava turbulentsi-avaga), Toby Spin (lipplant, mille lipats on "uimedega",) ja Toby Jig. Viimase puhul on Toby metallkeha kaetud pehmeplastist "kalmaariga".
Toby Fat 
Toby Spin
Nõukogude ajal müüdi meil tehases Baltika (Leningrad) toodetud Toby jäljendusi, ent imitatsioone on rohkelt müügil nüüdki: nimetagem näitena lante John Toby firmalt Salmo, Tobia firmalt Fladen või Slim firmalt Cormoran. Ega kalamehele olegi ju tähtis, milline firma just on teinud mõne Toby-tüüpi landi - peaasi, et see püüab. Tobylised püüavad.