Tartumaal, Konguta vallas, Vellavere küla juures asuv avalik järv
Sügavuselt (25 m) kuulub Eesti kümne sügavaima järve hulka
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6460331 |
58°15'39" N |
Y |
641154 |
26°24'18" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 3,9 ha, keskmine sügavus 6,9 m, suurim sügavus 25 m, pikkus 280 m, laius 200 m, kaldajoone pikkus 742 m
Keskmise karedusega kihistunud järv, liigtoiteline
Registri kood VEE2092500
Peale veekogu kõrgema ida- ja lõunakalda on järve kaldad enamasti mudased ja
soised, olles kaetud põhiliselt heinamaa ja põõsastikuga. Külajärve veepeeglit
ääristab õõtsikuriba. Järv süveneb väga järsult, eriti ida- ja põhjakalda all,
sügavaim koht on peaaegu järve keskel. Põhja katab omapärane mudatüüp, nn.
düüjütja - sapropeel, mis sisaldab ka turbamulda. Järve voolab palju allikaid. Ujumiskoht idakaldal endise kolhoosi lauda kohal.
Külajärv on tugevasti kihistunud umbjärv. Taimestik on suhteliselt vähene,
põhjaloomastik suhteliselt liigivaene, kuid mõned liigid võrdlemisi arvukad.
Järves esinevad koger, särg, ahven, haug ja latikas. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Vellavere järved. Madalamas Kogerjärves esineb koger, harvemini haug, särg; suuremas Külajärves särg, ahven, haug. /Õngitsemine. Tln 2003/
Pärimus:
Mõõkjärve nimi saanud alguse sedaviisi:
Kalevipoeg reisinud maad mööda. Praeguse järve kohal tulnud talle kari põrgulisi vastu. Nendega tõusnud sõda. Kalev loopinud kõikidel pääd otsast ära, ainult põrguliste päämehega olnud palju tegemist.
Viimaks virutanud Kalevipoeg kahe käega hoobi. Põrguline kadunud eest ja Kalevipoja mõõk tunginud sügavasti maasse ning sünnitanud suure augu, mis viimaks vett täis tulnud.
Rahvas andnud nimeks Mõõkjärv, sest et ta Kalevipoja mõõgast sündinud ja sügav olnud.
(Arult jutustanud P. Viira, kogunud Eisen)
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/