Otsingu tulemused:

1. Akvaristika
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)

Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)

Pindala: 6,4ha
Kaldajoone pikkus: 1034m
Maksimaalne sügavus: 6.00m
Veevahetuse skaala: väga nõrk (< 0,5)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.9555556
Long: 27.1630556


Põlvamaal, Veriora vallas, Koolmajärve ning Timo külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6428212

57°57'20" N

Y

687209

27°9'47" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 6,4 ha, suurim sügavus 6 m, pikkus 400 m, laius 200 m, kaldajoone pikkus 1 034 m

Pehme- ja tumedaveeline järv, mineraalmaa huumustoiteline

Registri kood VEE2126800

Kuulma järv õdagu puult kaiaq

 

Koolma järv asub Timost 1,5 km kagu pool. Järve absoluutne kõrgus on 67,8 m, suurus 6,1 ha ja sügavus 6 m. Teda ümbritseb paluka- ja kanarbikurohke männik, järve külgedel on talud ja põllumaad. Kaldad on kõvad, kuid mitte kõrged. Väga palju on liivast kaldavöödet. Vesi süveneb aeglaselt, põhi on kõva, sügavamal mudane. Kalda ääres on rohkesti linaleokive.

Praktiliselt umbjärv. Vesi on punakaspruun, vähe läbipaistev (1,2 m).

Järve taimestik oli 1973. a. vähene ja koosnes ainult 7 liigist. Veepeeglil oli üsnapalju haruldast lamedalehist jõgitakjat, vähem väikest vesikuppu; veesiseseid taimi ei leitud.

Fütoplanktonit pole palju, kuid selles leidub mitmeid haruldasi ränivetikaid. Zooplankton on rohke, kuid liigivaene, silmapaistvalt palju on küürikut.

Ainsaks kalaks olevat väike tumedavärviline ahven.

Koolma järvest paarsada meetrit loode pool on pisike (umbes 1,5 ha) Kogrejärv. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

 

Kuulmajärve maastikukaitseala (2005, 1011 ha, Natura-ala)

Kaitsealale nime andnud Kuulma (Koolma) järv ning Mustjärv ja Saarjärv selle lähedal on vee keemiliste omaduste poolest haruldased kogu Euroopas. Järvi iseloomustab väga suur huumusainete sisaldus, pehme ja pruun vesi. Vee pH on vaid 4 5, seega on vesi väga happeline. Suure humiinainete sisalduse tõttu on need järved arvatavasti kõige tumedaveelisemad veekogud Euroopas. Erilise keskkonna pärast (väga happeline keskkond, pehme ja tume vesi, tugev veekihistus, intensiivne veevahetus) elutsevad järvedes haruldased kooslused. Elustik on liigivaene ja väheproduktiivne, planktonit leidub peamiselt järve pinnakihis, kalade värvus võib olla iseloomulikult tume. 

/Aita Neemre. Kõige mitmepalgelisem maanurk. Eesti Loodus 2010/6-7;  http://www.eestiloodus.ee/artikkel3360_3333.html /

 

 

 

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

 http://www.eestiloodus.ee/artikkel3360_3333.html

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/