Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]

Valgamaal, Hummuli vallas, Aitsra, Jeti ning Puide külade juures asuv avalik järv

Järv paikneb Koorküla keskusest 3 km idakirdes

Keskpunkti koordinaadid:

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 5,3 ha, suurim sügavus 4 m, pikkus 430 m, laius 240 m, kaldajoone pikkus 978 m

Kalgiveeline ning segatoiteline järv

Registri kood VEE2116900

Kuulja järv. Foto: Rein Mikk/koorkyla.onepagefree.com 

Loode-kagu suunas pikliku kujuga järv, mille kaldad on sootunud, kaetud lepa- ja kasevõsaga. Põhja katab paks mudakiht. 

Läbivool on veekogul väga nõrk. Järve vesi on kollakas, põhjani läbipaistev ja kihistumata.

1974. a. oli järv üleni täis kasvanud, liike oli rohkesti (25). 

Kalastik on varem olnud liigirikas. 1974. a. oli peamiseks kalaliigiks koger, leidus ka särge. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Kuulja järv on Tõrva linnast 7 km lõuna pool. Kaardi järgi on järve pikkus 400 m ja laius 300 m, seega üpris ümmargune. Tegelik veepeegel on aga palju väiksem – vastavalt 200 ja 100 m. Kinnikasvavale  järvele  ringi peale teha on väga raske. Teele jääb 2 laia ja 2 kitsast kraavi. Pehmel pinnasel tuleb karta läbivajumist. Kohati on kõrget pilliroogu. Kuna järv on madal ja taimestikurohke, sobib see paljudele lindudele pesitsemiseks. Järve ümber on kaasik, rabamännik ja võsa. Pehmed kaldad on veepiirist 20-40 m kaugusele. Põnev oli kuulata väikehuigu isalindu häälitsemas. Linnud: hallhaigur, sinikael-part, sõtkas, väikehuik, naerukajakas, kõrkja-roolind, tiigi-roolind, rästas-roolind, rootsiitsitaja. Praegusel ajal lisaks kühmnokk-luik ja mustviires. /Rein Mikk „Tõrva ja Koorküla järvede linnustikust“  Hirundo 1;  http://koorkyla.onepagefree.com/

Soostunud, madal veekogu. Koger, linask, angerjas, haug. ahven. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/