Kurtna Suurjärv (Kurtna järv)
Kurtna Suurjärv, ka Kurtna järv
Ida-Virumaal, Illuka vallas, Kurtna küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6574714 |
59°15'45" N |
|
Y |
702126 |
27°32'43" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pindala 33,9 ha, keskmine sügavus 4,4 m, suurim sügavus 6,9 m, pikkus 1 070 m, laius 510 m, kaldajoone pikkus 3 259 m
Valgala pindala 10,5 km2, veevahetus 3 korda aastas
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning segatoiteline
Registri kood VEE2025800
Mõhnastiku lääneserval, Ahnejärvest 600 m
lääne pool, merepinnast umbes 47 m kõrgusel, asub põhja-lõuna suunas piklik
kaheosaline Kurtna Suurjärv. Järve põhjapoolset osa nimetatakse Suurjärveks,
lõunapoolset Väike- ehk Peenjärveks. Sügavaim koht on Suurjärve keskosas, kuid
ka Väikejärve keskel on sügavus 6,5 m. Järve ümbritsev rabastuv mets, raba või
sooniit, ainult kagusopis ulatuvad järveni kõrged metsaga kaetud
liivaseljandikud. Siin on ka järve kaldavööde liivane. Mujal on kaldad madalad,
mudased või turbased. Põhi on valdavalt kaetud turbamudaga.
Kurtna Suurjärv on läbivoolujärv. Varem toimus väljavool Konju ehk Vasavere
(Kurtna) jõe kaudu Soome lahte, sissevool edelast tuleva oja kaudu. Kui Konsu
järv veehoidlaks muudeti ja Kurtna Suurjärve vesi sinna juhiti, muutus ka
läbivool ja alanes veetase (vähemalt 0,5 m). Senine väljavool - Konju jõgi -
suleti tammiga, väljavool toimub nüüd järve lõunaotsast kanali kaudu Niinsaare
järve ning sealt edasi Must- ja Nõmmejärve. Põhiliselt saab järv vett
sademetest ja ümbritsevast soost, tõenäoliselt esineb ka põhjaallikaid.
Vesi on kollakaspruun või pruunikaskollane ja keskmise läbipaistvusega (1,9-2,5
m), seguneb ja soojeneb hästi. Arvatavasti ei ole talvine gaasireêiim kuigi
hea.
Taimestikku oli 1954 a. vähe (hõivab ligi 1/5 järvest), liike keskmiselt (18).
Suurjärv on suhteliselt kalarikas. Siin
esinevad ahven, latikas, särg, haug, roosärg ja linask. Omal ajal oli tuntud
väga hea vähijärvena, nüüd pole vähistikust kuigi palju säilinud.
Veelindudest esineb järvel ainult vihitaja ja järvekaur. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Hea latikajärv, lõunakallas liivane. Esinevad latikas, ahven, särg, haug, roosärg, linask. /Õngitsemine. Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/