Valgamaal, Tõlliste vallas, Korijärve küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6411317 |
57°49'15" N |
Y |
641688 |
26°23'4" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond
Pindala 37,6 ha, keskmine sügavus 3,5 m, suurim sügavus 5,1 m, pikkus 1 300 m, laius 420 m, kaldajoone pikkus 3 386 m
Valgala pindala 8,6 km2, veevahetus 2 korda aastas
Keskmise karedusega kihistunud järv, liigtoiteline
Registri kood VEE2132700
Korijärv
on pikliku kujuga, orienteeritud loode-kagu suunas. Korijärve kaldad on
lausjad, enamasti liivased. Põhjakaares on savist, läänes ja edelas mudast
kallast, kohati ka õõtsikut. Põhjaosas on põhi kõva, lõunaosas aga kaetud
meetripaksuse rohekasmusta saprogeeliga.
Järve sissevool toimub lõuna poolt allikarikast Kiviojast, kagust Koosa
kraavist ja põhja poolt rabast lähtuvast Jakutsi kraavist. Lisaks on ka
rohkesti kaldaallikaid. Järve loodeotsast voolab välja Väike-Emajõkke suubuv
Tsirguoja. Tsirguojal oleva veskipaisu avamisel langeb veetase umbes 1 m.
Korijärve kollakasroheline vesi on vähese läbipaistvusega (1,9 - 2,0 m), suvel
põhjani soojenev ja segunev. Allikate tõttu jääb mõnel pehmemal talvel järve
keskosa ilma jääkatteta.
Taimestik on liikide arvult (17) ja hulgalt keskmine.
Peamiselt surusääsklaste vastetest koosnev
põhjaloomastik on vaene. Ilmselt põhjustab seda vaesust rikas kalastik, milles
esikohal on põhjaloomadest toituv latikas, kellele rohkuselt järgnevad särg,
kiisk, ahven, haug, koha, luts, linask, vingerjas ja roosärg. 20. sajandi algul
oli Korijärves ka rohkesti jõevähki. Veelindudest pesitseb järvel peamiselt
tuttpütt.
Korijärv on hinnatud kalastus- ja supluskohana. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende
kaitse. Tln., 1977/
Korijärv, Savijärv. Peamiselt linaski- ja kogrejärved, esinevad ka särg, ahven, haug. /Õngitsemine. Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/