Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
Konsu järv, ka Kontsu järv, Kontso järv, Konsa järv, Suur Kongojärv, Suur Konsu järv
Ida-Virumaal, Illuka vallas, Konsu, Kuremäe ning Puhatu külade juures asuv avalik järv
Kurtna järvestiku suurim järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6570294 |
59°13'18" N |
|
Y |
704376 |
27°34'50" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Viru alamvesikond
Pindala 139,2 ha, keskmine sügavus 5,8 m, suurim sügavus 10,2 m, pikkus 2 070 m, laius 830 m, maht 7 900 tuh m3, kaldajoone pikkus 7 501 m
Valgala pindala 27 km2, veevahetus 1,1 korda aastas
Kalgiveeline nin segatoiteline järv
Registri kood VEE2027900
Konsu järv on oma 139,2 ha-ga Kurtna
järvestiku suurim järv. Järv koosneb kolmest osast (Ees-, Kesk- ja Peenjärv),
millest kõige sügavam on Keskjärv (järve suurim sügavus 10,2 m, keskmine
sügavus 5,8 m). Sügav koht on järvekaela lähedal. Eesjärve keskel on sügavus
9,8 m. Kahte suuremat osa eraldab teineteisest läänest järve ulatuv poolsaar -
Räbina tõrs, kõige lõunapoolsemaks osaks on soostunud väina varal muu järvega
ühendatud Peenjärv ehk Väike Konsu järv (siin on suurim sügavus 6,8 m). Kõik
kolm järve osa on loode-kagu suunas piklikud.
Konsu järve põhjaosa ümbruses on pinnas liivane, vaid kohati kerkib üksikuid
männimetsaga kaetud künkaid. Mujalt ümbritsevad järve soometsad ja lõunas isegi
raba. Ainult kõrge kirdekallas on liivane, mujal on järve perv enamasti
turbane, paiguti ka mudane.
Veekogu läbivool on üsna tugev. Eesti põlevkivibasseini varustamiseks veega
tõsteti 1953 a. järve veetaset 1 m võrra, kui siia juhiti ka Nõmme-, Särg-, ja
Ahvenajärve veed. 1963 a. Suunati järve lisaks ka veel Kurtna Suurjärve veed.
Vett toovad Konsu järve ka läänest ja idast tulevad kraavid. Rohkesti on
põhjaallikaid, eriti kirdekalda lähedal. Väljavool toimub loodekalda äärest
algava torustiku kaudu.
Vesi on roheka tooniga, pruunikaskollane kuni pruun ning vähese ja keskmise
läbipaistvusega (1,1-3,9 m). 1953 a. võrreldes oli vesi 1973 a. augustis
selgesti kihistunud. Talvel puudub põhjakihtides hapnik.
Taimestik koosneb vähemalt 29 liigist ja hõivab ligi 1/3 järvest.
Kalastikus domineerivad särg ja ahven, leiduvat rohkesti linaskit, roosärge,
kiiska, esinevad haug, latikas ja luts. 1974 a. lasti järve peledit, varem
karpkala. Omal ajal oli veekogu tuntud väga hea vähijärvena, nüüd pole aga
vähistikust kuigi palju säilinud.
Veelindudest esineb järvel peamiselt vihitaja, vähemal arvul sinikael- ja
piilpart ning sõtkas.
Järv sobib hästi kalastamiseks ja puhkuse veetmiseks, ülimalt väärtuslik on
Konsu järv ka maastiku ehtena.
Rahvasuu pajatab, et järve olevat kaevanud Kalevipoeg, kes ühe variandi järgi
võtnud siit pea alla padjaks liiva, teiste järgi tahtnud Peipsit kuivaks lasta
või siis lihtsalt vajutanud jalaga lohu maasse. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende
kaitse. Tln 1977/
Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve keemiatööstusele ja Kohtla-Järve linnale. Samas pumbatakse (juhitakse) kaevanduste vett Konsu ja Nõmmejärve. /http://et.wikipedia.org/wiki/Kurtna_järvestik/
Põhjakallas liivane, samas head latikapüügikohad. Oluline püügikoha sissesöötmine. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, kiisk, roosärg, luts. /Õngitsemine. Tln 2003/
Konsu järve ääres paikneb telkimisala: suur lõkkeplats, pingid, võrkpalliväljak, kuivkäimla. lipuvarras. Sobib kokkutulekute korraldamiseks, mahutab 300 inimest. /ww.rmk.ee/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/