Tartumaal, Alatskivi vallas, Kokora, Savastvere ning Sudemäe külade juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6502043 |
58°37'18" N |
Y |
677651 |
27°3'31" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 23,3 ha, keskmine sügavus 5 m, suurim sügavus 8 m, pikkus 930 m, laius 350 m, kaldajoone pikkus 2 576 m
Valgala pindala 24 km2, veevahetus 5 korda aastas
Keskmise karedusega kihistunud järv, liigtoiteline
Registri kood VEE2058700
Mustjärv on kagu-loode suunas piklik, idaosas aheneva otsaga. Kuna ürgorg on järve kohal kitsas, siis tõusevad kaldad kaugemal üsna kõrgele, eriti ida pool, mujal jääb järve ümber kitsas niiduriba. Põhjakaldal ulatub järve lähedale mets. Perv on enamasti madal või lausk, vaheldumisi mudane ja liivane; kagutipus leidub pisut õõtsikut. Vesi süveneb järves järsult. Põhja katab sügavamal must muda, ainult kirdeosas on saviliivast mulda.
Lähtejärv, mis saab oma vee peamiselt põhja- ja kaldaallikatest. Kagusopist algab Alatskivi jõgi, mis kannab siin Kuuseoja nime. Vesi on nähtavasti väga vähe kihistunud, keskmise läbipaistvusega (2,3 m). Avavee värvus on pruunikasroheline, kaldavöötme vee värvus on kollakaspruun.
Taimestik oli 1957. a. vähene, kuid liigirikas (25 liiki). Põhjaloomastikku leidus vähe. 1930 aastal oli järves rohkesti jõevähki (hävis 1948. a. paiku). 1957 a. leidus järves jälle vähki.
Kalastikus on ülekaalus särg, ahven ja haug. Leiduvat ka roosärge, linaskit, nurgu, lutsu, kiiska ja vingerjat.
Muistendi järgi olevat Mustjärv ulatunud Kalevipojale maoni. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Suhteliselt kiiresti sügavaks minevas järves esinevad särg, roosärg, ahven, haug, nurg, kiisk, linask. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/