Kivijärv (Laiuse Kivijärv, Kibijärv)
Kivijärv (Laiuse Kivijärv), Kibijärv
Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kivijärve küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6517642 |
58°46'23" N |
|
Y |
647132 |
26°32'38" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 19 ha, keskmine sügavus 1,5 m, suurim sügavus 2 m, pikkus 2 600 m, laius 260 m, kaldajoone pikkus 5 098 m
Valgala pindala 11,4 km2, veevahetus 8 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas
Registri kood VEE2055200
Üks omapärasema kujuga järvi Eestis, Kivijärve asundusest 1 km loode pool. See hobuserauakujuline järv on jäänuk kunagisest umbes 500 ha suurusest voorejärvest (säilinud on vaid selle sügavaim osa). Veel 19 sajandil oli Kivijärv ümmarguse kujuga, millest nüüd on alles vaid põhja- ja idapoolne osa. Järve kadumist on oluliselt kiirendanud veetaseme alandamine 1928-1929 a. 1 m võrra.
Järve absoluutne kõrgus on 82,5 m, sügavus umbes 2 m (keskmine sügavus 1,5 m). Veekogu ümbritseb sooheinamaa, põhjas ja kirdes ka mets. Hobuserauakujulise järve keskel on roostik. Käärulised kaldad on madalad, mudased või turbased, vett piirab kõikjal õõtsik, välja arvatud põhjakaldal. Tuule ja jää poolt lahtirebitud õõtsikutükid moodustavad ujuvaid saari. Põhja katab paks mudakiht, lääneosas ka mergel.
Läbivool on võrdlemisi nõrk. Suurvee ajal on endine Kivijärve nõgu laialdaselt üle ujutatud. Järve vesi on rohekaskollane või helepruuni värvusega, mudani läbipaistev (1,5 m), hästi segunev ja soojenev. Talvine gaasireêiim on ebarahuldav.
Taimestik oli 1951 a. liigirikas (24 liiki) ja kattis peaaegu kogu järve./---/
Kalafauna on võrdlemisi liigivaene – esinevad särg, haug, ahven, koger, linask ja luts. Järvel pesitseb aga hulgaliselt mitmesuguseid veelinde (punape- ja tuttvart, lauk, ruik, hallpõsk-, tutt- ja sarvikpütt, jõgitiir jt.)
Järvel pesitseb aga hulgaliselt mitmesuguseid veelinde (punape- ja tuttvart, lauk, ruik, hallpõsk-, tutt- ja sarvikpütt, jõgitiir jt.)
Muistendites räägitakse Kivijärve rändamisest, tema tekkimisest soo põlemisel jäänud auku, Vanapagana katsest läbi Kivijärve teed teha, kalapüüdjat kimbutavast järvevaimust jne. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, linask, koger. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/