Võrumaal, Misso vallas, Kärinä ning Põnni külade juures asuv avalik järv
Kuulub Kisejärve järvestikku
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6393214 |
57°38'24" N |
Y |
691406 |
27°12'20" E |
Vesikond: Koiva vesikond - Mustjõe alamvesikond
Pindala 44,3 ha, keskmine sügavus 2,9 m, suurim sügavus 5.1 m, pikkus 1 420 m, laius 700 m, kaldajoone pikkus 4 384 m
Valgala pindala 7,2 km2, veevahetus 1 kord aastas
Pehme- ja heledaveeline järv, vähetoiteline
Registri kood VEE2153200
Kisejärv on loode-kagu suunas pikliku kujuga ja väga sopilise kaldajoonega. Edelast järve ulatuv haraline poolsaar - Vaibsaar - jagab järve kolmeks osaks.
Kisejärve vahetu ümbrus on tasane, kuid veidi kaugemal kerkivad jääsulamisvete
poolt moodustatud mõhnad ja oosid. Peaaegu kõikjalt ümbritseb järve metsane
kultuurmaastik, vaid lõunas ja kagus ulatub järveni rabamännik. Kaldad on
madalad, turbased, põhja- ja kirdeosas ilusad liivased. Põhi on suuremalt osalt
kaetud lendmudane, paiguti aga liivane.
Kisejärv on väga nõrga läbivooluga ja toitub peamiselt sademete veest. Vesi on
rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega (2,0-3,1 m), hästi segunev ja
soojenev.
Taimestik oli järves 1957 a. ja 1968 a. väga liigivane (8 liiki) ja vähene.
Kalaliike on järves rohkesti, arvukamad on särg ja ahven, leidub haugi,
roosärge, kiiska, latikat, kokre, linaskit ja lutsu. Kunagi oli hea vähijärv,
nüüdseks on vähk kadunud.
Kisejärv on ka arheoloogiliselt üsna suure tähtsusega, sest temas leiduvad
vanaaegsed kalapüünised - kaitsad. Pärast veetaseme alandamist 1939 a. leiti
siit ühest puutüvest õõnestatud paat, 1973 a. madalvee ajal teine samasugusune
800-950 aasta vanune primitiivne paat. Kisejärvel ja teistel Misso ümbruse
järvedel olid 1950 – ndatel aastatel kasutusel omapärased kalapüünised - hakud.
Need on kuuse- ja kadakaokstest ehitatud tehiskoelmud, mille juurde paigutati
mõrrad. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Asub Kisejärve maastikukaitsealal, looduslikult väga ilus koht. Esineb ahven, haug, särg. Kisejärvest on kirjutatud pikemalt Kalastajas nr 11. /Õngitsemine, Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/