Kiinide vastsed

Kiinide vastsed

Kiinid kuuluvad kärbseliste alamseltsi erinevatesse sugukondadesse nagu nahakiinlased (Hypodermatidae), maokiinlased (Gasterophilidae) või ninakiinlased (Oestridae). Kiiniliike ei ole maailmas palju, näiteks maokiine tuntakse vaid 30 liigi ümber, ninakiine umbes 200 liiki.
Kõigi nende sugukondade valmikutel on suised taandarenenud, nad ei toitu, ja enamasti piirdub valmikute eluiga mõne päevaga.
 
Nahakiinide vastsed arenevad imetajate seljanaha all. Vagla asukohas tekib naha alla muhk, mille tipus on ava (selle kaudu vagel hingab). 
Tuntumateks nahakiinideks, kes põhjustavad loomakasvatuses suurt kahju, on veise-nahakiin (Hypoderma bovis) ja põhjapõdra-nahakiin (Oedemagena tarandi). Viimase liigi puhul on ühe põhjapõdra naha alt leitud kuni 1 500 vakla. Väga harva on ette tulnud juhtumeid, kui nahakiinid on munenud inimesele.

Veise-nahakiin

Maokiinide vastsed arenevad loomade seedekulglas. Emased kiinid munevad kas looma suu lähedusse või siis sellistele kehaosadele, mida loom sügab hammastega. Väheste liikide emased (näiteks hobuste ja eeslite parasiit Gasterophilus pecorum) munevad rohule.  Laialt on levinud kuni 15 mm pikkune hobuse-maokiin (Gasterophilus intestinalis). 

Veise-nahakiini vastsed

Ninakiinide arengus on omapärane see, et emane mitte ei mune, vaid sünnitab elusaid vastseid. Pärast vastsete koorumist hakkab emane kiin aktiivselt peremeest otsima. Vastsed pritsitakse lennu pealt peremehele ninasõõrmetesse. Ninakiinide vaglad parasiteerivad peremehe ninaõõnes ja otsmikuurgetes. Kui vaklu on juba liiga palju, võib peremees hukkuda. Selliseid juhtumeid on teada näiteks lamba-ninakiini (Oestrus ovis) tegevuse kohta.

Kiinivaklade tegevus on peremeestele äärmiselt piinarikas. Loomad tunnevad kiinide lennul tekkivat iseloomulikku suminat ja pistavad selle eest kabuhirmus plehku (siit on tulnud väljend "kiini jooksma"). Põtrade juures on täheldatud sellist kaitseviisi, kus loom hoiab oma sõõrmeid võimalikult kaua vee all, et ninakiin ei saaks sinna vastset heita. Nahakiinide eest põgenedes võivad loomad üleni vette minna.

Kalastamiseks pole kiinivastsed just käepärane sööt. Neid võib siiski koguda tapamajadest. Vastseid säilitatakse klaaspurgis liiva ja kliidega, aga võib säilitada ka keedusoola nõrgas lahuses. 

Hea sööt mõnede karplaste püüdmisel tonkadega.

Allikad:
http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter23.htm
http://green-paged.narod.ru/Myxi.htm